Unesco määratles 1950. aastal raamatu tingimusteks, et see peab olema minimaalselt 49. leheküljeline, kusjuures kaaned välja arvatud. Lisaks ei tohtinud tegemist olla perioodiliselt ilmuva teosega.

Inglismaa Raamatute koda määratles lisaks tingimuse, et raamat peaks maksma vähemalt kuus inglise penni, see oli arvestuslikult väärtus, mida tavainimene suuresti ei raatsinud või ei suutnud välja käia – raamatut peeti tarkuse ja aristokraatluse ning ka jõukuse näitajaks.

Vikipedia defineerib raamatut (graafiline infokandja) ning sealjuures ka e-raamatut (elektrooniliselt salvestatud suurem tekstikogumik) ning audioraamat (helikandjale salvestatud kuulatav tekstikogumik).

Siiski, kui me vaatame aegu tagasi, olles hetkel e-lugerite ja iPadide ajastu künnisel, peame tõdema, et piltlikult oleme liikunud ajas tagasi. 14. sajandist eKr leiame esimesed raamatualged savitahvlitel, Vana-Kreekas ja -Roomas olid kasutusel puittahvlid, Vana-Hiinas pambus tahvlid, Euroopas vahtahvlid ja nii edasi, alles hilisemalt hakati kasutama pärgamenti, papüürust ning loomanahku. Alles 1500 aastat tagasi tekkisid raamatu mõistes trükisele kaaned. Me oleme elanud küllaltki märkimisväärse osa meie teadmisareaalist tahvlite maailmas ning kõik märgid näitavad, et oleme sinna taas liikumas. Tahvel ehk pad on info edastamiseks mõeldud vahend, millel kasutaja oma käe abil loob edastatava info. Piltlikult on seis sama, on muutunud materjalid, vorm ning sisu.

Kogu see muutus on toimunud tehnika arenguga sisuliselt viimasel 50. aasta jooksul. Hetkel kasvav ning järeltulev põlvkond ootab ühiskonnalt üha enam ning on näha, et vanem põlvkond ei jõua järele. Kui autotööstuse alguses lubasid endale esimesi sõidukeid pigem rikkad kesk ning vanema generatsiooni esindajad, siis tänapäevased uuendused on juba laias laastus mainstream ning enamjaolt noorem-keskealisele vastuvõtlikule inimesele.

Laste lugemine

Lugemise tuleviku seisukohast muretseda ei tasu, aegade algusest on lugemise eesmärk olnud info omastamine ja mõttetöö arendamine. Tänapäevases infokeskkonnas toimivad samad eesmärgid, lisandunud on veel kolmas märksõna – Info sorteerimisoskus. Kui vaadelda, palju noored tänasel päeval infot tarbivad, siis seda ei annaks väga võrrelda mõnesaja aasta taguse lugemishuvilise aristokraadiga. Võrreldava info mahuvahe on kordades tänapäeva noorte kasuks ning seejuures, arvestades maha kogu saadav mittevajalik info, on tänapäeva noored märksa maailmatundjamad ning laiahaardelisemad. Info sorteerimisoskus ning selle kasutamine on iga lapse ja nooruki enda kätes, koolide ülesandeks jääks vajaliku hariduse ja harituse suunamine pedagoogiliste meetoditega, luues juhtnööre noorele, kuidas liikuda punktist A punkti D ning mida võtta kaasa punktidest B ja C.

Siiski, kõik ei ole siinkohal nii roosiline, lugemisele, kui info tarbimise tõusule liigub vastupidises suunas kirjatehnika. Taandarengus saame osalt süüdistada neid samu e-vahendeid, mis meid ligi 50. aastat paelunud on. Kuigi meie kasvav põlvkond on elektroonika, mängude jm vahendite toel käeliselt ning avatuselt vägagi arenenud on tasapisi hääbumas kirjatehnika kultuur.

Oleme kindlad, et innovatsiooniks on vaja muutuvat maailma, ehk ongi see, kuhu suunas me peame liikuma ning käeliselt loodav kunst ning galligraafia osa saame peagi näha vaid meie e-ajalooraamatutes.

Lõpliku ettekande teksti ja slaidiosa leiate lingil tekst-pilt-k6ne

Derrick Rose oli juba mõnda aega tagasi NBA üks kiiremaid mehi. Kui Adidase disainerid küsisid uut jalatsimudelit luues ideid, siis oli Derreckil ainult üks soov “Muutke mind veel kiiremaks!”. Ning kuigi Adidas oli andnud Derrickile kasutada juba hetkel turul olevatest valikutest kõige kergema jalatsi, suudeti pea kahe aastase arendusprotsessi tulemusel luua mudel nimega adiZero Crazy Light, mis kindlustas Adidase saavutatud rekordit veelgi.

200 grammi, on 15% kergem, kui lähim hetkekonkurent misiganes tootja poolt. Kasutusele võeti mitmeid uusi materjale ning kasutati “Sprintweb” tehnoloogiat, korraga kuulus protsessi innovatsiooni-, arendus- ja disainimeeskond.

Peamine probleem oli kaal, mis mõjutab kasutajat tema sööstudel, lõigetel ja teistel korvpallis olulistel liikumistel. Kuna korvpall on jalale ning ka jalatsile väga koormav, koosnevad jalatsid üldjuhul erinevatest kihtidest, mis on omavahel liimitud ning mis peavad siis hoidma või toetama jalga vajalikus kohas ja ajal. Adidase ülesandeks oli nende kihtide viimine miinimumini, hoides samal ajal ohutuse ja vastupidavuse taset.

Adidase peadisaineri Robbie Fulleri sõnul liiguti protsessiga tavapärasest vastassuunas, selle asemel, et hakata paika panema jalatsi välimust, keskenduti materjalidele, katsetati nende painduvust ja vastupidavust, samal ajal püüdes leida kõige kergemat lahendust. Tulemiks oli tavapärase seitsme kihi asemel kohati kaks, mis hoidis kokku nii materjali ning liimi, mis omakorda vähendas kaalu.

Kulus aasta enne kui materjalikatsetused ja testliimimised ja lõiked kandsid vilja, õpiti palju, õpiti, kuidas ei tohi teha kerget jalatsit. Peale viimast kinnitatud prototüüpi andsid disainerid tootele näo. Disainiprotsess ise kestis pisut üle aasta, kuid see, mis sellest protsessist väljus on märkimisväärne.

Siiski, suuremalt jaolt saab öelda, et välja on jõudnud neist üksikud. Mis siis takistab noori Eesti start up’e jõudmaks millegi suure lävele või siis mõne suure gigandi ostu huviorbiiti? Neid näiteid Eestist väga ei leia, ka siin saab tuua ühe eduloo, Skype‘i, mis suurema edu hakul soetati Yahoo poolt.

Juhtusin hiljaaegu lugema sarnasest ettevõtmisest Soomes, mis kannab nime Aalto Venture Garage ning mille sisu on enamjaolt sarnane meie Garage48, kus toimub sellisele kokkutulemisele ja ideevõistlusele lisaks laiaulatuslik mentorprogramm, erinevate võimaluste eraldamine jpm. Aalto VG algab tulise konkursiga nimega Startup Sauna, kus toimub samuti konkurss võimalike parimate Start up’ide leidmiseks. Seejärel, meeskondi mentordatakse, vajadusel eraldatakse ruumid, toetatakse seadmetega, toimub selline korralik inkubaatorielu. Lisaks korraldatakse noortele ideelistele reis Silicon Valley’sse ning suunatakse kontakti võimalike äriinglitega.

Tunduvad surepärased võimalused? Ometi on ka seal mitmeid kitsaskohti ning probleem, miks Soome kasvuettevõtted ei jõua maailma on kohati ilmselge.
Esiteks, segadusse ajav nimi. Sõna Garage ei seostu suuresti sellega, mis on asja idee või mis peitub selle taga. Sageli aetakse sõna segi ka rohkem tuntud Garag3‘ga. Soome näitel veel sõnal või nimel Aalto puudub tagapõhi, seda ei teata, sellel puudub seos.
Teiseks, kiirendi või tugi. Igal Euroopa riigil on kasvuettevõtete jaoks olemas oma tugi näiteks inkubaatorite näol, kui just pole eesmärgiks kodumaisele turule suunitlus.
Kolmandaks, tundmatud kohalikud mentorid. Isegi siis, kui otsime meie kohalikust ruumist nimekaid mentoreid, on nad maailmaruumis küllaltki tundmatud. Taaskordseks näiteks olid Soome poolt esindatud inimesed MySql, Nokia ning vägagi tuntud mängu Angry Birds loojad Roviost, kuid ka sellest tundus jäävat Silicon Valley’s väheks, mida siis pakkuda, kuidas kinnitada, et meie noored on saanud tugeva mentorprogrammi ning korralikud teadmisd?
Neljandaks, tundmatus, Pole kuulsaid kasvuettevõtteid, mis juba reklaamiksid seda liikumist, ka Aalto VG’l on sama probleem, pole maailmakuulsaid vilistlasi.
Viiendaks, piirkondlikkus, me sihime palju oma jõudu baltiriikidesse ning skandinaaviasse üldiselt, puudu on suurem pilt.

Lisaks enam hakkab ka Euroopa ja ka muu maailma mõttemaailm koonduma sinna, et kui tahad, et sinu ettevõtmist kaasaksid head investorid, siis peab ettevõtte kolima Valley’sse, just nagu omal ajal tegid Facebooki loojad.

Ehk siis kokkuvõtteks, me vajaksime alustavatele ettevõtetele korralikku stardipakku, seleteerima välja parimad ideed ning võimaldama neil realiseeruda Valley’s, seda siis ühe võimalusena, kindlasti on ideest lähtuvaid turgude suunitlusi erinevaid. Usun, et ainult nii on võimalik saada Skype’le lisaks ka muid edulugusid, lootus, et mõni hiid soetab järgmise Eesti päritolu ettevõtte on alati õhkõrn, kuid seda juhtub.

Protsessid
Esmalt oli vaja loomulikult nime, milleks korraldasime nimekonkursi ning mis muutus üle ootuste populaarseks oma väikest avalikuks olemise aega arvestades. Me saime rohkem kui üle saja osaleja ning meeletult huvitavaid nimesid, millest ettevõtte juhid valisid välja nime Wesse.

Nimele järgnes logo ning sümboolika, millele omakorda Facebooki pildid jm. Samal ajal tegeleti juba ka tootepiltide ning kodulehega, kõik mõnusas võtmes. Kliendi kohta tuleb öelda samuti kiidusõnu, jäägitu usaldus ning korrektsus igas asjas andis tunda ning muutis protsessi vägagi meeldivaks. Lisana sai tehtud veel sõidukite märgised ning hetkel on töös visiitkaardid ning esimesed tootekataloogid.

Mõnus protsess, kõige oma võludega.

www.wessefurniture.com, või lühemalt www.wesse.ee kõik teed viivad Wesseni

Tasuta fotod, tekstid, videod internetis ja seda kõike ilma kelleltki luba küsimata – on see võimalik? Tänu Creative Commonsile jah!

Kui Sa soovid kellegi kirjatükki, fotot või hoopis joonistust oma koduleheküljel või reklaamis kasutada, siis on üldreegliks see, et Sa pead selleks küsima luba autorilt. Mis teha aga siis, kui leiad kavandatava reklaami jaoks sobiva luuletuse interneti avarustest ning ka kõige parema tahtmise juures ei suuda Sa selle teose autorit tuvastada. Või seisab sinu kodulehe jaoks ihaldatud foto internetilehel, mis on Sulle täiesti arusaamatus keeles. Seadusekuulekas kodanik vaid ohkaks selle peale ja asuks uutele otsingutele.

1. Vaba kasutamise litsentsid vs traditsiooniline autoriõigus

Aga mis saaks siis, kui selle foto kõrval seisaks Sulle arusaadavas keeles ülevaade foto kasutamise tingimustest ja veel luba kasutada seda teost oma äritegevuses igal pool maailmas ning seda kõike tasuta. Kas see on ilma kellegi õigusi rikkumata tõesti võimalik?

Tänu Creative Commonsi (CC) laiaulatuslikule levikule on vastuseks sellele küsimusele jah. Nimelt on autoriõigusega kaitstud teoste osas traditsiooniliste tasu saamisele suunatud litsentside kõrval internetis võimust võtmas vaba kasutamise litsentsid, eesotsas CC litsentsidega. Selliste vaba kasutamise litsentside keskmes on tasu saamise asemel eesmärk olla tunnustatud kui looja ja autorina jagada oma töid ning saada samaväärseid võimalusi teistelt autoritelt.

CC ja teiste teoste vaba kasutamist propageerivate liikumiste üheks tõukeks on olnud see, ettraditsioonilist autoriõigust on digitaalses maailmas peetud iganenuks, piiravaks ja kohati isegi kultuuri arengut takistavaks. Interneti levik ja maailma digitaliseerimine on esitanud traditsioonilisele autoriõigusele tõsiseid väljakutseid. Teoseid leidub interneti avarustes miljoneid ja nende autorite tuvastamine ning soovitud viisil kasutamiseks loa küsimine on tõsine katsumus ka kõige leidlikumale internetikasutajale. Levinud on kahjuks ka arusaam, et internetimaailmas autoriõiguse reeglid ei kehtija vabalt võib kasutada kõike, mis kellegi poolt on internetti üles riputatud. Siinkohal tulebki CC appi traditsioonilisele autoriõigusele, andes kasutajatele uue võimaluse, kuidas reegleid rikkumata liigelda infoühiskonna kiirteel.

2. Mida kujutab endast CC?

Kuigi CC ei ole esimene omasuguste seas, on tõenäoliselt tegemist olulisema ja mõjukaima vaba kasutamise litsentsiga, mis on alternatiiviks traditsioonilisele autoriõiguse praktikale. CC ise nimetab ennast mittetulunduslikuks ühinguks, kelle ülesandeks on lihtsustada tööde jagamist ja tuletatud teoste loomist kooskõlas autoriõiguse reeglitega. CC liikumise eestvedajate sõnul on CC eesmärgiks suurendada loovust nii kultuurilise, haridusliku kui ka teadusliku sisu osas nn tavainimeste hulgas, luues standardiseeritud lihtsa viisi, kuidas anda luba ehk litsents oma loomingu tulemuste kasutamiseks.

CC eesmärgiks ei ole seega asendada mingil viisil traditsioonilt autoriõigust, vaid teha sellega koostööd.Vaba kasutamise litsentsid ei tähenda aga seda, et teoste kasutamine on täiesti vaba ilma igasuguste piirangute ja reegliteta. Litsentside näol on tegemist autoriõigusega kaitstavate teoste kasutamiseks mõeldud tingimustega, mis näevad üheselt ja väga selgelt ette, mida teosega teha võib. Litsentside loomisel on lähtutud teoste kõige levinumatest kasutusviisidest. Vaba kasutamise litsentsi nime kannavad need litsentsid seetõttu, et nad annavad kasutajale oluliselt laiemaulatuslikuma teoste kasutamise võimaluse kui näiteks seaduse vaba kasutamise sätted ning seda tähtajatult, tasuta ja kogu maailmas. Arvestama peab aga seda, et peale litsentsitingimuses ette nähtud kasutusviiside ja seaduses sätestatud vaba kasutamise erandite (nt kasutamine motiveeritud mahus hariduslikel, paroodia vmt eesmärkidel), tuleb lugeda kõik ülejäänud kasutamise võimalused keelatuks. Ehk siis kui soovid kasutada luuletust või fotot mõnel muul viisil, kui see on litsentsi tingimustes ette nähtud, pead selleks küsima autorilt vastava nõusoleku. Meeles peab pidama ka, et mitte kõik CC litsentsid ei võimalda teose kasutamist äritegevuses.

CC litsentse võib kasutada kõigi autoriõigusega kaitstavate teoste litsentseerimiseks alates fotodest ja kirjatöödest kuni audiovisuaalsete teosteni. Antud loetelust jääb välja vaid tarkvara, mida küll samuti kaitstakse autoriõigusega, kuid mille vabaks kasutamiseks on teised võimalused. CC litsentside analoog tarkvaramaailmas on nimelt vaba tarkvara litsentsid, mille kohaselt on lähtekood kasutajatele kättesaadav nii vaatamiseks kui ka muutmiseks. Põhiolemuselt on need litsentsid sarnased – kasuta igal pool maailmas, tähtajatult, tasuta ja litsentsis ettenähtud viisil, kuid viita alati autorile.

CC litsentsid pärinevad USA-st ja loodi esialgu küll silmas pidades USA õigusruumi, kuid selle liikumisega on peale Eesti tänaseks kaasa läinud palju teisi riike. CC kasutamise teeb lihtsaks ka see, et CC ei sea oma kasutajatele mingeid eritingimusi ja CC litsentse võivad kasutada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud nii tava- kui digitaalmaailmas. Samuti on litsentsitingimused CC kodulehel kättesaadavad paljudes erinevates keeltes.

Näide CC kasutamisest tuntud tasuta pildilehel sxc.hu

3. Kuidas CC litsentse leida ja kasutada?

Kuivõrd CC on pidevalt arenev, siis on ka litsentside versioone mitmeid. Kõige värskemad litsentside versioonid on tähistatud numbriga 3.0. 2010 novembris said valmis CC litsentside eestindatud 3.0 versioonid. Alates 2011 aasta algusest on need litsentsid eesti keeles kättesaadavad ka CC koduleheküljel www.creativecommons.org.

Oluline on teada ka seda, et CC ei hõlma endas mitte ainult ühte litsentsi vaid tervelt kuute. CC litsentsi alusel avaldatud materjali tunneb ära vastavate CC ikoonide järgi, mis tähistavad erinevaid litsentsitingimusi.

CC litsentside erinevad versioonid on kättesaadaval CC koduleheküljel www.creativecommons.org. Selleks, et asjakohase litsentsi valik autorile eriti lihtsaks teha, ei pea autor endale sobiva litsentsi leidmiseks läbi lugema kõiki litsentside tingimusi, vaid piisab paarile lihtsale küsimusele vastamisest ja litsents ongi valmis. Selleks, et alustada litsentsi valimist, tuleb vaid minna CC internetileheküljelehttp://creativecommons.org/choose/.

Ka kasutaja jaoks on digitaalmaailmas litsentsi tingimustega tutvumine ja nende mõistmine tehtud väga lihtsaks. Vaja on vaid klõpsata vastavale ikoonile ja juba leiadki ennast vastava litsentsi lühikokkuvõtte ja tingimuste juurest.

4. Osaliselt vaba kasutamine ehk “mõned õigused kaitstud”

Oluline põhimõte CC litsentside kasutamisel on see, et CC litsentsi kasutamisel säilitab autor oma autoriõiguse, lubades samas teistel isikutel kasutada teost teatud tingimustel, mida võib nimetada “mõned õigused kaitstud” lähenemisviisiks autoriõigusele. Järgmiseks lühike ülevaade kuuest erinevast CC litsentsist.

Autorile viitamine

Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teost levitada, teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid seni, kuni viidatakse ka algsele autorile. Lubatud on ka teose kasutamine ärilistel eesmärkidel. Antud litsents on kõigist kuuest litsentsist kõigi kasutajasõbralikum, andes kasutajale kõige laiemad õigused.

Autorile viitamine ja jagamine samadel tingimustel

Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid isegi ärilistel eesmärkidel seni, kuni viidatakse ka algsele autorile. Ühtlasi kaasneb antud litsentsiga kohustus litsentsida tuletatud teoseid samadel tingimustel. Seda litsentsi on tihtipeale võrreldud vaba tarkvara litsentsidega, kuivõrd kõigil uutel teostel on kohustus kasutada sama litsentsi, lubades ühtlasi kasutamist ärilisel eesmärgil.

Autorile viitamine + tuletatud teoste keeld

Käesolev litsents lubab teost levitada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil tingimusel, et teoses ei tehta muudatusi ja seda levitatakse tervikuna ning viidatakse algsele autorile.

Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk

Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid seni, kuni viidatakse ka algsele autorile. Nii algset teost kui ka tuletatud teost peab kasutama mitteärilisel eesmärgil, kuid puudub kohustus litsentseerida tuletatud toest sama litsentsi alusel.

Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + jagamine samadel tingimustel

Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid seni, kuni viidatakse algsele autorile ja litsentseeritakse tuletatud teos sama litsentsi alusel. Ühtlasi kaasneb antud litsentsiga keeld kasutada nii teost ennast kui ka tuletatud teoseid ärilisel eesmärgil.

Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + tuletatud teoste keeld

Käesolev litsents on kõigist kuuest põhilitsentsist kõige piiravam. Litsents lubab teost kopeerida, levitada ja üldsusele suunata. Seda litsentsi tuntakse ka „tasuta reklaami“ litsentsi nime all, kuivõrd see võimaldab inimestel alla laadida autori töid ja jagada neid teistega tingimusel, et viidatakse autorile. Litsents keelab aga teose muutmise ja kasutamise ärilisel eesmärgil.

5. Täiesti vaba kasutamine ehk “kõik õigused antud”

Lisaks eelnimetatud kuuele “mõned õigused kaitstud” litsentsile pakub CC ka võimalust märgistada oma teose tähistega, mis annavad kasutajale täiesti vabad käed ehk „kõik õigused antud“ lähenemine autoriõigusele. Samas palub CC suhtuda nende tähiste kasutamisse täie tõsidusega ning enne otsuse tegemist oma soovis täiesti kindel olla.

Avalik omand + autoriõigusest loobunud

See tähis tähendab seda, et teos on antud vabasse kasutusse ning autor on kõigist oma õigustest loobunud, kas siis mingi kindla riigi territooriumil või kogu maailmas. Probleemiks antud tähise kasutamisel on see, et teatud riikides, ei ole oma õigustest täielik loobumine võimalik. Ka näiteks Eesti autoriõiguse seaduse kohaselt on autori isiklikud õigused (nt õigus autorsusele) autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad, mistõttu ei saa ka nendest täielikku loobumist pidada võimalikuks. Samuti tasub meeles pidada seda, et kui kord juba oma õigustest loobutud on, siis loobumist tagasi võtta enam ei saa. Oluline on ka see, et erinevalt teisest avaliku omandi tähisest (so avalik omand + autoriõigus lõppenud) saab seda tähist kasutada ainult vastava teose autor või kõigi õiguste omaja. Teiste isikute teoste varustamine sellise tähisega on rangelt keelatud.

Avalik omand + autoriõigus lõppenud

See tähis annab märku sellest, et teose autoriõiguse tähtaeg on teadaolevalt lõppenud kogu maailmas. Erinevus eelnevast tähisest on see, et seda võivad kasutada nii õiguste omajad kui ka kolmandad isikud, kellel on kindel teadmine selle kohta, kelle teosega on tegemist ning et autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud. Näiteks ei tohiks kellelgi tekkida kahtlust selle osas, et Shakespeare Hamleti autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on tänaseks lõppenud. Selletähise kasutamisel tuleb aga täiesti kindel olla, et vastav autoriõiguse kaitse tähtaeg on tõesti lõppenud kogu maailmas. Kahtluse korral, et tohiks kellegi teise teoseid selle tähisega kohe kindlasti tähistama hakata.

6. Kuidas CC enda kasuks tööle panna?

Märkimist väärib see, et lisaks võimalusele erinevaid litsentse luua ja kasutada neid oma teostel, on CC enda internetilehekülje kaudu võimalik otsida erinevate CC litsentsidega varustatud teoseid. Samuti on CC alusel avaldatud materjalid märgistatud nii, et erinevad otsingumootorid need ära tunnevad. Näiteks teeb CC koostööd Google’i ja Yahoo!-ga. Samuti teeb CC koostööd erinevate nn kultuuri jagamise programmidega nagu nt Wikipedia, Flickr ja blip.tv, pakkudes nende kasutajatele lihtsa võimaluse litsentseerida oma tööd CC litsentsidega.

Seega kui soovid leida mõnda teost, mida võiks kasutada CC litsentsi alusel, saad määrata otsingu kriteeriumid juba alguses selliselt, et otsingumootor CC litsentsiga varustatud teosed üles leiaks. Kindlasti on otsingu tegemine sellisel viisil või CC andmebaasis oluliselt lihtsam, kui hakata internetiavarustes autorilt nõusolekut otsima ning vähem närvesööv, kui autoriõiguse koha pealt silma kinni pigistades, piraadiks hakata.

Head kasutamist!

Liina Jents
Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius
advokaat

Allikas: Okia Blogi

Kaupmehe poolt on vaja pangalingi aktiveerimiseks kõigepealt lepingut pangaga. Täpsustuseks niipalju, et leping tuleb sõlmida iga finantsasutusega eraldi, samuti tuleb kõikides neist avada oma kogumiskonto. Selle protsessi käigus genereeritakse ja vahetatakse krüpteerimisvõtmed ja lisaks kasseerib pank lepingu eest mõningase raha, mille kogus sõltub kliendist, pangast ja kas neil on parasjagu mingi kampaania käimas või mitte.

Kõige tehnilisem on PKI võtmepaari genereerimine, millest räägime hiljem mõnes teises loos. PKI tüüpi (Public Key Infrastructure ehk avaliku võtme infrastruktuur) lahendus on selline, kus krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks loodakse kaks erinevat võtit. Sellise võtmepaari juures on huvitav see, et ühe võtmega pakitud informatsioon on avatav ainult teise võtme poolt. Kokkuleppeliselt nimetatakse üks võti avalikuks võtmeks, mis tehakse kõikidele kättesaadavaks ja teine salajaseks võtmeks, mis on isiklik ja mida tuleb hoida teistele kättesaamatuna. Kui nüüd keegi avaliku võtmega informatsiooni kokku pakib, siis on see loetav ainult pärast salajase võtmega avamist. Kui info on pakitud salajase võtmega, on ta loetav kõigi poolt, sest avalik võti on avalik. Viimane on oluline just sellepärast, et nõnda on võimalik tuvastada info saatja identiteeti — kuna salajane võti on ainult ühel inimesel, siis on tema avaliku võtmega dekrüpteeruv info kindlasti tema poolt saadetud. Võtmete vahetamine tähendab seega seda, et pank annab kaupmehele oma avaliku võtme ning kaupmees vastab samaga. Pärast võtmete vahetamist on võimalik üheaegselt infot nii võõra pilgu jaoks loetamatuks muuta kui olla veendunud selle saatja identiteedis.

Pärast formaalsuseid ja võtmevahetusi on vaja pangalingi tarkvara. Enamustes valmistoodetena levitatavate e-poodide jaoks on vajalikud lahendused juba välja töötatud ning need tuleb vaid seadistada. Eritellimustena loodavate tarkvarade puhul loomulikult nõuab pangalingi mooduli loomine eraldi tööd, kuid tegemist ei ole väga keeruka ettevõtmisega. Oluline on mõista, et kuigi erinevate pankade pangalingid on omavahel sarnased, ei ole nad sellele vaatamata 100% identsed, mistõttu ei piisa vaid ühe panga jaoks pangalingi tarkvara loomisest.

Nüüd peaks meil olema pangalingid paigas ja võime vaadelda sisulist protsessi. Kui poes toimub ostu vormistamine, siis põhimõtteliselt genereerib veebipoe tarkvara arve, mille seejärel signeerib, ehk allkirjastab oma salajase võtmega. Seejärel suunatakse kasutaja panga makselehele. Ühest küljest võib seda nimetada asjatuks kliendi solgutamiseks, kuid tegelikkuses on küsimus usalduses; klient peab ju sisestama oma isiklikud pangaatribuudid (kasutajatunnused, koodid), mida poele usalda pole võimalik. Suunamine toimub üle krüpteeritud SSL kanali ja selle käigus antakse panka kaasa ka eelnevalt genereeritud arve. Pank kontrollib väidetava kaupmehe avaliku võtmega, kas arve saatja ikka on see, kes ta väidab ennast olevat ning pakub seejärel võimalust kliendil sisse logida. Pärast sisse logimist näeb klient arvet ning vähemalt teoreetiliselt peaks kontrollima, kas saaja on õige ja kas summa on õige. Kui see klapib, siis kinnitab ta arve põhjal automaatselt genereeritud maksekorraldus ja pank genereerib pärast seda vastuse maksekorralduse vastuvõtmisest, mille ta signeerib oma salajase võtmega. Pärast seda suunatakse kasutaja tagasi poodi, kus pood kontrollib, vastuse saatja identiteeti ja kui vastus on positiivne, siis käivitab edasised protsessid, mis päädivad kauba jõudmisega kliendini.

Loomulikult ei ole eelnevas lõigus kirjeldatud protsess ideaalne, kuid see on hõlpsalt ja ilma suuremate investeeringuteta realiseeritav, turvaline ja kergelt mõistetav. Suurim probleem selle juures on see, et klient lahkub poest, mis kaupmehele ei meeldi mitte üks teps, samuti see, et klient ei pruugi pidada vajalikuks pärast maksmist poodi tagasi suunduda, ms tähendab seda, et edasised protsessid saab käivitada alles siis kui raamatupidaja leiab laekumise kontoväljavõttes. Kui tegemist on kiirteenusega, siis võib sellest tõusta palju paksu verd. Päris kindel on ka see, et need lahenduse täienevad ja võimalik, et juba aasta-paari pärast pakub pank elegantsemat ja veelgi võimalusterohkemat lahendust, kuid senikaua liigub raha de facto just selliseid kanaleid pidi.

Täiendus: Allar Alas juhtis tähelepanu sellele, et tänapäeva pangalink lubab tehniliselt ka sellist võimalust, et klient ei tule panka tagasi. Sellisel juhul teeb pangaserver pärast makse õnnestumist automaatse päringu poeserveri poole, aga see eeldab, et nii poetarkvara kui kasutatav maksesüsteem toetab sellist lähenemist.

Allikas: Eepohs Consulting

Eesti parimad e-teenused valitakse välja ühtekokku kaheksas kategoorias ja iga valdkonna võitja saadetakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate sisuteenuste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Parima e-teenuse konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Lisainfo ja kandideerimine: www.e-konkurss.net

November on nimetatud hea e-teenuse kuuks, et kutsuda inimesi üles märkama ja tunnustama igapäevaelu lihtsustavaid e-lahendusi. Kõik arvutikasutajad saavad häid e-teenuseid esile tuua ning nende üle arutada veebilehel www.e-konkurss.net.  E-teenuste kategooriad ei ole mingil viisil piiratud, oodatud on kõik nutikad e-lahendused alustades tervise ja hariduse valdkonnast kuni kultuuri, äri ja mängudeni.

Eesti arvutikasutajad saavad parimate e-teenuste väljaselgitamisele oma panuse anda just hea e-teenuse kuu raames. Kasutajatelt kiitust teeninud IT-lahendusi kutsutakse kandideerima ka 2011. a Eesti parima e-teenuse konkursile.

Neile, kellele parima e-teenuse konkursil osalemine tundub keerukas, toimub 7. detsembril tasuta inspiratsiooniseminar. Üles astuvad 2009. aastal e-meelelahutuse ja mängude kategoorias võidu noppinud Mudila (http://mudila.lastekas.ee/) looja Janika Leoste ning 2007. aastal rahvusvahelisel konkursil e-äri kategoorias finalistide hulka jõudnud sõidukite jälgimisteenuse Navirec (http://ee.navirec.com/) ekspordijuht Silver Laus. E-teenuste turundusnippe jagavad Altex Internet Marketingi partner ja juhatuse liige Tõnis Hinnosaar. Ingelinvestor Yrjö Ojasaar firmast Solon Partners annab aga praktilisi näpunäiteid, millistele kriteeriumidele peaks e-teenus vastama, et olla võimalike investorite jaoks atraktiivne. Eesti parima e-teenuse väljaselgitamisest ning World Summit Award (WSA) 2011 konkursist räägib WSA Eesti esindaja Katri Ristal.

Seminar toimub teisipäeval, 7. detsembril kella 13–16 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (Raja 4c, Tallinn, ruum 316). Üritus on kõigile osalejaile tasuta. Registreerumine 1. detsembrini veebilehel www.e-konkurss.net

Allikas: Ajakiri Hei

Mitmed taolised arengud tõstatavad küsimuse: kuidas peaksime juhtima ja disainima teenuseid ja elamusi nii, et see oleks organisatsioonile efektiivne ja tõhus ning samas kasulik ja ihaldusväärne klientidele. Teenuste disain on mõtlemisviis ja metodoloogia, et adresseerida just neid küsimusi. See on tõestanud end kui väga hea tööriist innovatsiooni ja jätkusuutliku arengu loomiseks ja tugevdamiseks ning ebaõnnestumise kulude minimeerimiseks ja komplekssete probleemide lahendamiseks.

Stefan Moritz koos Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži ja Eesti Disainikeskusega on pakkumas kahepäevast ainulaadset praktilist koolitust, mis annab ülevaate teenuste disaini teooriast koos näidetega erinevatest valdkondadest maailmas. Osalejad saavad vahetu kogemuse võtmemeetoditega töötamisest ja võimaluse suhelda Eesti edukate ettevõtete ja institutsioonide juhtidega.

Stefan Moritz

Stefan Moritz juhib teenuste disaini globaalses meediateenuste grupis AEGIS Media ja on töötanud mitme globaalse brändi (nt. Adidas, Philips, Reebok, Renault, Disaney, EMI jne) konsultandina. Tal on teenuste disainis magistrikraad ja enam kui kümme aastat praktilist kogemust.

Originaalartikkel Eesti Disainikeskuse Uudiskiri nr 24

Ta ei ole disainer, ometi meeldib talle teha asju omamoodi, küllaltki visuaalselt, suure a-ha või wow-efektiga. Tuleb ka mainida, et Zaid on elupäevad kasutanud erinevaid ulmelisi alternatiive (nt Paint) oma disainilahenduse loomisel, mõned on küllaltki primitiivsed, kuid üldjuhul annavad edasi siiski oma sõnumi.

BEING ATTACKED! HELP!
“First, I must make it clear (once and for all!) that I do not work for Microsoft (or get paid in any way by them!), and I am also NO GREAT SUPPORTER of Microsoft products in general, including Microsoft Office 2010. However, I will admit that I have been using PowerPoint ever since I got into e-learning, and have interestingly never stopped loving it, especially in mashing up graphics (Although, PowerPoint can be frustrating at times).

Secondly, no doubt Photoshop fanatics are going to scream foul and use long-winded scientific methods to illustrate all the things that it can do, which PowerPoint can’t do. True! But, most educators are not graphic designers, and want to simply develop cool/relevant graphics to spice up, or enhance their websites (e.g. blog), or presentations quickly (EFFICIENCY)! Also, it takes time to master Photoshop (basics), while in PowerPoint you can learn some amazing stuff within seconds.

Thirdly, Apple fanatics are going to say, “What about Keynote?” Yes, of course Keynote is 10 times better than any other presentation tool on planet Earth! But, unless it is so disruptively good that it gives me genuine reasons for me to convert to Keynote instead, well…FORGET IT!

However, I am always open to change, so you never know. For example, I did use Nokia phones for 10 years, but when the iPhone came along, I said Adios Amigo to Nokia. In terms of mobile learning experience (iPhone Vs. Nokia), it was NO CONTEST! Every time I play with a Nokia phone these days, it makes me wonder… What happened? Hopefully, Nokia wakes up, because Finland kind of depends on it being successful. Anyway, my wife bought a Nokia phone yesterday, so it can’t being doing that bad. So, if Keynote can do what iPhone did to Nokia, then why not?

Alright, enough defending… Let’s attack!

THANKS, TOM!
First, I would like to thank Tom Kuhlmann for inspiring me to explore PowerPoint as a tool itself to create or mash-up graphics using Clipart (ungroup & group) and images. My first Clipart mash-up in PowerPoint (2007):

Tom Kuhlmann not only inspired me, he also shared my first Clipart mash-up in his post entitled: 3 Sure-Fire Ways to Make Your E-Learning Graphics Sizzle (Great tips, so please read it, too!)

If you notice the image above carefully, you will see my old ZaidLearn header/banner (September, 2007), which was terrible. Anyway, my current blog header is better (I think), and it was developed 95% using PowerPoint (Cropping was done in Microsoft Paint). So, in addition to PowerPoint, I have to admit that I still use Microsoft Paint (cropping) and Notepad (cleaning up hidden PowerPoint/Word/HTML scripts!) a lot, as they empower me to do certain things more efficiently.

THE SPARK
It was actually Erkki Pung (an awesome designer from Estonia) who kind of sparked me to write this post, as he asked (through e-mail) if I could cook up a short story (for his homepage) about the designing process in e-learning.

That got me thinking, and then I thought, why not write about something that is practical and that basically anyone with the tool in their hand could do, and that got me thinking about how I create graphics for my blog using PowerPoint. Yeah! Why not share mysecret graphic design process (oh boy!). As the graphic design process is not overly complex and rather fun, I believe anyone with a few tips can do it.

Besides Photoshop (and PowerPoint) there are tons of other graphic visualization tools that we can use to sizzle photo effects (PhotoFunia), word clouds (Wordle), diagrams (Gliffy), cartoons (ToonDoo), cartoonish animations (GoAnimate & xtranormal), 3D models (Sculptris), etc. In short, we are certainly not limited by choice. Actually, we are overloaded, and many are still clueless (including me!) of all the amazing possibilities we have at our disposal to create attractive, stimulating, and relevant visual learning/thinking triggers, which I call AHA-Graphics or AHA-G (Nothing to do with A-HA…That Norwegian group!).

AHA-G
When we talk about AHA-G, we are focusing on creating graphics that sparks the reader, or viewer to think about something relevant to what we want to say or write. If the graphic looks out of this world and is attractive is a bonus, but that is not the main objective of an AHA-G. In a way, an AHA-G wants to shock, click, inspire, and make you laugh, all at the same time. If we can shock (emotional engagement), click (Aha, I got it!), inspire (motivate interest), and make you laugh (Haha!)…Now that is a great AHA-G.

To create AHA-Gs, I mostly (92.5%) use PowerPoint, because I still find it the most user-friendly and efficient tool around. Actually, besides using PowerPoint to create cool graphics, animations, and diagrams, you can even trim videos and do some really spectacular things with PowerPoint 2010, which I will illustrate later in this post.

My 5 Favorite AHA-G features in PowerPoint 2010 are:

1. Remove Background
2. Artistic Effects
3. Picture Styles
4. Picture Effects
5. Trim Video (Not exactly an AHA-G effect, but I love it!)

If you are lost, let’s watch me play around with some of the cool PowerPoint 2010 features:

DESIGN PROCESS
If you are wondering how the AHA-G design process works for me, here is brief description:

STEP 1 – Visualization
When I am exploring a topic (upcoming article) in my head, I like to let the story (idea) linger in my head for at least 4-5 days before I begin writing (Something I learned from Einstein, I think!). To support the story, I also try to visualize an AHA-G I would like to include to spark the creative thinking cells even more. The end product always looks very different from what I originally thought, which I find truly exciting and inspiring. It is like Forest Gump’s mum famous quote, “Life was like a box of chocolates. You never know what you’re gonna get.” AHA-Gs should be a visualized fusion of the expected and unexpected. So, if it can shock, click, inspire and even make you laugh , now that is in AHA-G worth spending perhaps 1-2 hours to mash-up. Usually, it takes me around 30 minutes to develop the main AHA-G for each article. Most time is spent finding images and moving them around to reach my AHA-G moment.

STEP 2 – Find Images to Mash-up
So, this is where you are going to break the copyright law…NOT! Personally, I mostly use Clipart, Pictures (from Microsoft), and Google Image search. So, I might be breaking the law quite often frankly, and I might one day be sued by Yoda and Mr. Bean. But, sometimes we need to take risks to inspire people to think (Don’t quote me on that!). If you are looking for images to infuse into your AHA-Gs that will not get you into trouble, this post by Tom Kuhlmann has a pretty good collection of free (or cheap) image repositories to pluck from.

STEP 3 – Add Text Bubble(s)
The problem of just mashing-up a bunch of images into an AHA-G, is that readers might miss the point unless your master piece is very direct and clear. To minimize that and amplify your message or point, I like to add one, two or three text bubbles. And you can create some sizzling fonts and bubbles in PowerPoint within seconds (Try doing that in Photoshop!). Interestingly, what I originality wanted to say is sometimes adapted or contextualized to the images discovered, and other times it is the other way around. For example, I might have some idea about a text bubble, but then when I find an awesome image, it might trigger a totally different text bubble, which is kind of cool! So, let the mind do the talking and be flexible, because you never know what pops-up. However, if you feel that text bubbles is not necessary, then skip it.

Anyway, the AHA-G is just the support act, supporting the main event; your article and message. Meaning, sometimes people need to read the whole article to understand why this AHA-G is like that. Aha, now it makes sense. Awesome!

STEP 4 – Crop & Save
When you have finished your AHA-G master piece, it is time to crop (and resize if necessary) it. First, you need to group all the images and Clipart included, and then you right-click and ‘Save as Picture’ (All can be done in PowerPoint). I like to save it in JPG format, because it becomes light and easy (to view), however if you want it too look more crisp (pixel wise), then you might want to save it in PNG format (size will increase, though!). I used to crop and save it in JPG format using Microsoft Paint, but since you can do all this in PowerPoint, then why bother?

STEP 5 – Upload & Review
Finally, you are ready to upload your AHA-G to your blog or site (unless it is for a presentation), and review how it fits into the big picture. If you feel it is saucy and sizzling, then your AHA-G is done. If not, then edit and upload again until you feel great about it. Sometimes, if your AHA-G turns out to be really offensive religiously, sexually, culturally, racially, etc. then you should rethink and redo. Well, that is what I would do!

Finally, we should not think of an AHA-G as necessarily a still image, because it could also be an animation or video, if that is the thinking/learning trigger needed. Perhaps, we should then call it AHA-V(ideo), or something like that

- – -

Minu arvates küllaltki huvitav vaatenurk, ka nii saab, ka nii töötab, ka nii on näod rahulolevad.

Viide Zaidi blogipostitusele.
http://zaidlearn.blogspot.com/2010/10/forget-photoshop-powerpoint-2010-rocks.html

48 tundi pole küll palju, et luua ambitsioonikas veebileht, kuid mehed on tulemusega küllaltki rahul – Se rahuldab tõelise probleemi, see on lihtne ning elegantne ja piisavalt mõjus, et mõjuda mõjuka teenusena.

Meeskond:
Tõnu Runnel – Idee kaasautor ning ettevõtja, Edicy sisuhalduse ning veebiagentuuri Fraktal kaasasutaja. Defolios on Tõnu kujundaja rollis.

Priit Haamer – Idee kaasautor ning samuti kaasasutaja Edicy‘s ja Fraktalis. Priit on tugev Ruby spetsialist Eestis ning fotograaf. Defolios teeb Priit nii Front-End kui Back-End kodeerimist.

Ahti Heinla – Üks algsetest Skype inseneridest, nüüd puhas geenius ja VC. Varasemalt oli Kazaa ja Joltid fame ning lõi Eesti esimese tulueesmärgil loodud arvutimängu. Portfolios paneb Ahti õla alla arenduses, ülesehitusel.

Anton Narusberg - Defolio noorim liige, kuid see ei räägi tema kahjuks. Anton on androidi arendaja ja Rubi spetsialist. Lisaks hoiab ta end tegevuses projektiga, mille nimi on CannedApps. Ta murrab koodi ning tegeleb Defolios failide üles laadimise ja mahutavuse küsimustega.

Tanel Jakobsoo – Naudib raskeid ja poriseid sõite rattal erinevatel Eesti mägedel ning lisaks on Edicy‘s testija ja programmerija rollis. Lisaks hoiab kõik korras kontode ja kasutajatega.

Kristjan Jansen – Multitalent, muusikust globetrotterini, alati päästmas maailma, alati püüdmas sõbrunema panna tehnoloogiat ja inimesi. Kristjan tegeleb Defolios kasutajate kogemuste ja tagasisidega.

Fred Koppel – Vahel on sul vaja poliitikut, vahel turundusinimest – Fred teeb seda mõlemat. Ta majandab SEO ja SEM’iga, hoiab korras Tab’e ning ostab-müüb-vahetab domeene.

Siim Teller – Samuti endine Skype-mees, pikaaegne blogipidaja, Wannabe surfar ja spordihull.

Hetkeseisuga on meil olemas:

Play.Respect.Ease.Share.Flow.Dare.Imagine
Finnish Design Yearbook 2006 (Inspiration)
By Design Forum Finland
Language English

Finnish Design Yearbook 2008-2009 (Inspiration)
By Design Forum Finland
Language English

Loomemajandus Eestis 2009 / Creative Industries in Estonia 2009 (Information)
By Estonian Ministry of Culture & Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications
Language Estonian

Disaini käsiraamat, Milleks on vaja graafilist disaini? (Educational, inspiration)
Design Handbook, What is Graphic Design For?
By Alice Twemlow
Language Estonian

Establishing the Basis for the Elaboration of the Estonian Design Policy measures (Inspiration)
By Per Mollerup | Mollerup Designlab A/S
Language English

Wouldn’t It Be Great If… (we could live sustainably by design) (Educational, Inspiraton)
By John Thackara | Dott 07
Language English

Sellel TEDxTartu konverentsil astuvad üles Rainer Nõlvak, Andres Metspalu, Märt Treier, Aron Solomon, Erik Puura, Raul Eamets ja Peeter Hõrak.

Osalemiskohti on konverentsil täpselt 100, kuid kõigil, kes konverentsil ei osale, on võimalik otseülekannet jägida ETV2 ekraanilt ja interneti vahandusel.

Esinejatest on hetkel oma JAH sõna öelnud Rainer Nõlvak, Aron Solomon, Andres Metspalu, Raul Eamets, Peeter Hõrak, Erik Puura, Märt Treier jt.

Sellekordne TEDx Tartu teemaks on “Keskkonna loomine”.

Tänases peatükis tooksimegi ära, kuidas Sviiter on arenenud kui bränd, kui märk, mis on kinnistunud või siis kinnistumas inimeste ajusoppidesse, kui kvaliteet, kui kasutusmugavus – Kui terviklahendus, mis annab sul võimaluse nautida kliendistaatust ning toimetada projekt lõpuni ilma liigse närvikuluta. Kui kõik algas oli aasta sisuliselt 2002, juriidilisest vormist polnud veel märkegi, ometi miskit juba liikus, esimesed kliendid võtsid Erkkiga ühendust ning pisemaid projekte loodi.

Mida aeg edasi, seda rohkem küpsust kogunes, vabakutselisena tegutsev Erkki osales tolleaegsete sõpradega Krabist (Tõnu, Mikko, Priidik) ning Allan Archimedese poolt korraldatud konkursil NETS, mis oli sisuliselt praeguse Ajujahi eelkäija.

Siiski, sai projekti mõjukuse nimel nimi muudetud ning konkursile esitati tollel ajal uudne, nüüdseks küllalt levinud e-raamatu idee, mis pääses kümne eduka finalisti hulka ning seda nimega Partisan.

Sviitri nimi jäi mõneks ajaks unarusse, kuni mõningate arengute tulemusena 2007. aasta novembris see juriidilisse vormi pandi ning loodi osaühing Sviiter.

Järgnevad aastad on olnud nii tõusude kui mõõnadega, võime öelda, et algus oli raske, olime tundmatud, vähe partnereid ning osaliselt ka väheste kogemustega.
Saame tänada Fraktalit, Edicy‘t, Krabi ja Maski, Saikut, Keefirit, Meediumit, Wildereklaami ning Tiina Rammuli trükikoda.

Lisaks kõigele muule toimus ka pidev arendus brändile. Algselt puhtalt kujundusbüroona loodud juriidiline keha on sirgunud erinevaid teenuseid pakkuvaks ettevõtteks, kellel on head teenused, korralik tugi ning ka küllaltki lai portfell.

Projekt keskendub teenusedisaini alaste kompetentside arendamisele Soomes ja Eestis. Huviorbiidis on teenusedisaini kontseptsioonid, teenusedisainiga kaasnevad protsessid, tulevikuvajadused ja võimalused. Ühe praktilise väljundina luuakse projekti raames teenusedisaini koolitusmoodul, mida piloteeritakse Soomes. Projekt kestab 2012 aasta suveni ja seda rahastab Kesk-Läänemere INTERREG IV A programm. Põhitäitjatena osalevad projektis Lahti Rakenduskõrgkooli Disainiinstituut, Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut ja mitmed eksperdid Soomest.

Päevakava:

13.00-13.05 Silja Lassur – opening words

13.05-13.40 Sami Makkula – Why service design education now? – Lahti point of view and project description.

13.40-14.10 Jari Koskinen – Service design – What is it? How to understand it?

14.10-14.25 Questions time!

14.25-14.45 Coffee break

14.45-15.00 Andres Viia – The research about service design (incl.  some very preliminary results)

15.00-15.30 Tuomo Kuosa – Future trends and servicedesign

15.30-15.50 Discussion

15.50-16.00 Erik Terk – Closing words

Registreerumiseks palun saata e-mail: andres@eti.ee

Allikas: servicedesign.tv

Kogu eelnev on tingitud suuremal määral olukorrast, et me ei mõista disaini kogu väärtuses, mis selle sõna ning väljendi taga on.

Disaini saame liigitada sisuliselt kolme gruppi, mis väljendavad tegevust mida nimetatud väljend endas sisaldab.
Disain kui innovatsioon – Olukord, kus disainer on kaasatud strateegiate, toodete ning teenuste väljatöötamise protsessi, ta on toimingute lahutamatu osa. Sageli vaadeldakse disaini ka kui ettevõtte kogu arenguprotsessi ühe (sageli ka ühe olulisema) osana.
Disain kui protsess – Mõeldud strateegilistele kasutajatele, disain ei ole töö tulemus vaid töövorm, mida kasutatakse arendusprotsessis koostöös teiste osapooltega.
Disain kui kujundus – Mõeldud stilistidele ning kujundajatele, olukord, kus disaini kasutatakse vaid toote ja/või teenuse lõpliku välimuse kujundamiseks.
Ilma disainita – Enamjaolt rasketööstuses eksisteeriv vorm, kus kujunduslikel osadel puudub suur mõju, siiski, sageli loobutakse disaini kasutamise võimalusest just teadmatuse ning võimalike kulude kartuse, mitte mittevajaduse tõttu.

Lisaks saame välja tuua eraldiseisvana disaini kui kasutusmugavuse ning eraldi mõistena ka kasutajasõbralik disain, mille alla käib kasutajale suunatud toote ja/või teenuse planeerimine ja arendamine, kasutajasõbralikku disaini leiab enamikel juhtudel arhitektuuris, kus hooned luuakse arvestades erivajadustega inimeste huve.

Õppetöö on teenus nagu iga teinegi. Protsess, mis algab õppeaine planeerimisega, jätkub materjalide koostamise, presenteerimise, info edastamise, info arusaadavuse kontroll ning lõppeb tagasisidega. Õppejõud on sõna otseses mõttes teenindaja, oma valdkonna kvalifitseeritud spetsialist, kes annab oma teadmisi edasi, teadmisi kui teenust.

Õppematerjalide koostamist, kui teenust, kui, kui protsessi, ei taju paljud, ometi on see selle teenusevormi üks olulisemaid lähtealuseid. Kuidas leida parim lahend, kuidas ma saaksin anda õpilastele parimal viisil edasi oma teadmisi, kuidas ma kujundan enda õppeaine nii, et selle omandamine oleks võimalikult kasutajasõbralik ning meeldiv, kas ma olen kursis võimalike vahenditega, mida mul oleks võimalik oma õppeasutuse raames ning toel kasutada, millised tavad ning nõuded kehtivad minu õppeasutuses, mismoodi ma tohin kasutada õppeasutuse sümboolikat jne. Need võiks olla suunad, millele võiks mõelda.

Õppejõu amet pole kerge, seda enam võiks mõelda, kuidas teha töö mugavaks ning tudengitele paremini omandatavaks. Koostöö haridustehnoloogidega võiks siinkohal olla märksõnaks, kui protsessi kaasatav disainer, kes pakub välja uusi ning loovaid lahendusi ja keskkondi ning aitab õppeaine väljatöötamisel.

Ilmub E-õppe Arenduskeskuse uudiskirjas nr 18 www.eitsa.ee

Osa võtsid Soome organisatsioonidest DFF (Design Forum Finland), EK (Soome ettevõtlusühendus), ORNAMO (Soome Disainerite ühing), SITRA (Soome Innovatsioonifond), TEKES (Tehnoloogia ja innovatsiooni rahastaja Soomes) ja TEM (Tööjõu- ja majandusministeerium).

SEE (Share, Experience, Europe) projekt üldiselt poliitika, disaini ja innovatsiooni võrgustik üheteistkümne riigi vahel, sh Eesti. Seniste kohtumiste tulemusel ning ajendil kaadristati ära Euroopa nö suund, kes kuhu liikunud on, millised on plaanid tulevikuks ning kuidas võiks toimuda partnerriikide integreerimine. Valminud kaardistav dokument on kõigile vabalt saadav ning allalaetav aadressil (http://eaqebu.nw.eenet.ee/files/see-poliitikasoovituste-kogumik.pdf). Lisaks on välja antud neli põhjalikku uudiskirja ning väiksem trükiseseeria (SEE Design Pulletin), mis on mõeldud VKE’dele tutvustamaks disainipoliitikate olemust teistes Euroopa riikides.

Lisaks Helsingile toimus programmis veel mitmeid teemakohtumisi, millest minul õnnestus osaleda vaid 15-16. juunil toimunud teemaarutelul “Kuidas põimida loovust ja disaini regionaalsesse innovatsioonipoliitikasse”, Lyonis, kus iga riigi esindajad koostasid omapoolsed tutvustuse neil toimuvast. Siit leiate kõikide partnerriikide esitlused .pdf’idena Pecha Kuchag formaadis: Wales /Belgia / Taani / Eesti / Prantsusmaa / Iirimaa / Itaalia / Poola / Sloveenia / Hispaania.

Lisaks toimus veel Workshop Kopenhagenis, teemaga, “Kaduv disain, regionaalarengu ja innovatsioonipooliitika all” (http://www.seeproject.org/thematicworkshopcopenhagen) ning Firenses, teemaga “Hinnates disaini- ja innovatsioonipoliitikaid (http://www.seeproject.org/thematicworkshopflorence).

Tegemist oli väga võrgustikuga, kust õppisin palju, sain selgemaks oma vaateid ja väärtushinnanguid. Hakkasin paremini mõistma erinevate huvigruppide soovidest realiseerimaks riigi tasemel loovust, disaini tervikuna ning ka innovatsiooni, ning seda kõike nii, et nimetatud suunad jookseksid kõrvuti, ühe jõuna ning üksteisele tuginedes.

Lisaks andis see mõista, et me pole oma probleemides üksi, enamikel partnerriikidel oli ühtseid küsimusi, seega oli ka nende riikide valik suurepärane, võimalus jagada, võimalus saada ja minna edasi, võimalus minna saadud tarkusega koju ning tutvustada olukorda ka oma tutvusringkonnas ning ärimaastikul.

See särasilmsus, mis kaasneb pingelise ning sageli pea et kontimurdva tööga on tõesti inspireeriv.

Võtke vastu, suurima pühendumusega naine, Meelika Jürisaar.

Räägi, mida sa teed, mis on ENL ja millega see tegeleb?
Olen tõeline “mittetulunduslane” ja seda joont olen ajanud juba omajagu aastaid. Aktiivselt noorteorganisatsioonis, vabatahtlikuna Austrias, juhtimas Eesti esimest ökofestivali, päästes tänavalt kodutuid kasse ja muuhulgas püüdes elavdada rändteatrite kultuuri Eestis – kõik see on osa minust. Töö Eesti Noorteühenduste Liidus (ENL) on minu jaoks missioon, kuigi tegemist on palgalise tööga. Ametinimetus kirjeldab mind kui avalike suhete spetsialisti, aga minu ülesannete hulka laekuvad regulaarselt ka noortepoliitika või mõne muu valdkonna tööülesanded

Eesti Noorteühenduste Liit on ainus noorteorganisatsioone ühendav katusorganisatsioon Eestis. ENL räägib kaasa noori ja noorteorganisatsioone puudutava seadusandluse kujundamisel, seisab noorteorganisatsioonide suurema ja läbipaistvama rahastamise eest ning arendab liikmesorganisatsioone erinevate koolitusprogrammide läbiviimisega. Tegeleme  ühiskonna paremaks muutmisega, lähtudes eelkõige noorte huvidest, sest tihtipeale jäävad noored meie praktikas otsustusprotsessidest kõrvale hoolimata sellest, et nad elavad samas elukeskkonnas, et nende käes on tõepoolest tulevik ja et neil on ka huvi oma kooli, kodukoha, Eesti või Euroopa elu suunata.

Mis on ENLi eesmärk, kuidas toimub noorteni jõudmine, kuidas noored teieni jõuavad?
ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Ehk siis – noor on Eesti jaoks oluline ressurss ja selleks, et noorest kasvaks täisväärtuslik ühiskonnakodanik, peab võimaldama noorele osalust otsustusprotsessides. Noore roll ei ole ainult koolis ja trennis käia, sest ühiskonnal on vaja inimesi, kelle missioon ei piirduks ainult töölkäimise ja oma pere eest hoolitsemisega. Sellised kodanikud ei teki iseenesest või vanusenumbri muutumisega. Kodanikuks peab kasvama ja nagu paljude asjadega elus – mida varem harjutamisega alustada, seda parem. Kuna ENLi kuuluvad MTÜd ehk siis noorteorgnaisatsioonid, arendame meie noori läbi meie liikmesorganisatsioonide. Küll aga korraldame aeg-ajalt projekte ka neile noortele, kes tingimata noorteühendustesse ei kuulu.

Kuidas me noorteni jõuame? Eks ikka dialoogiga, neile vajalikke üritusi korraldades, neilt arvamust küsides ja nende teemadesse sisseelades. Loomulikult on meil omad kommunikatiivsed meetodid ja turunduslikud tegevused, aga MTÜ-des ei ole selleks kunagi liiga palju raha. Lähtume loovusest ja püüame kasutada võrgustikku. Noored jõuavad meieni kas läbi oma organisatsioonide, sõprade soovituste või aeg-ajalt ka läbi meedia ja kampaaniate. ENLil on aeg-ajalt tegevusi koolides ja kuna me ise loome võrgustikke (näiteks maakondlikke noortekogusid - www.noortekogud.ee), siis meie tehtud töö resultaat on aktiivsed ja särasilmsed noored, kes tahavad midagi valdkonnale ka tagasi andsa.

Millised on olnud olulisemad projektid, mis on tulemas?
ENLi jaoks on oluline tõsta noorteorganisatsioonide kvaliteeti ja selle nimel oleme tööd teinud nii koolitustesarjaga kui ka näiteks käsiraamatuga “Enesehindamise käsiraamat noorteühendustele“. Oluline on, et noorteorganisatsioonide liikmed hindaksid ise oma organisatsiooni kvaliteeti, tugevusi ja nõrkusi. Taoline käsiraamat sisaldab lihtsamaid ja keerukamaid ülesandeid ja harjutusi, mille abil on strateegiline juhtimine paremini korraldatav. ENL on välja andnud ka noorteuuringuid (näiteks avaldanud uuringu noorsootöö rahastamise kohta kohalikes omavalitsustes). Panime käima ka noorsootöö andmebaasi, mis annab pildi igast Eesti nurgast ja sealsest olukorrast noorsootöös alates rahastusest lõpetades noortekeskuse olemasoluga.

Tuntumad projektid on olnud ENLi osalusprojekt, mis tõi Eestisse esimese metroo (osale.enl.ee). Osalusprojekti raames loodud osalusmetroo ja osalussimulatsioonid näitavad noortele missugused on tema võimalused oma elukeskkonna arengus kaasa lüüa. Osalusmetroo formaat näitab kiirelt ära erinevad osalusvõimalused alates õpilasfirmast ja projektides osalemisest lõpetades valimistel kandideerimisega. Osalusmetroo formaadi võttis meilt üle ka Soome noorteühenduste katusorganisatsioon Allianssi (www.alli.fi).

Varivalimised (varvalimised.ee) on projekt, mis põhjustas paraja skandaali, kuigi see ei olnud kunagi ENLi huvides. Varivalimised toimusid 5.-8. oktoobrini Tallinnas ja Tartus ning pakkusid võimaluse kohalike valimiste eel noortel simuleerida valimisprotsessi. Osaleda said noored alates 14. eluaastast 15 Tartu koolis ning Tallinnas valimispunktides Eesti Rahvusraamatukogus ja varivalimisbussides. Algselt pidi ka Tallinnas projekt aset leidma koolides, kuid Tallinna Linnavalitsus loobus oma toetusest vähem kui kuu enne projekti algust, millele järgnevalt taganesid koolid oma koostööst. ENL on apoliitiline organisatsioon ja seda oli ka varivalimiste projekt – tegemist oli kodanikuharidusprojektiga, mille eesmärgiks oli julgustada noori oma peamist kodanikuõigust (ja ka kohustust) rohkem tõsiselt võtma. Teine eesmärk oli saata ühiskonnale sõnum, et noored, hoolimata valimisealisusest, on riigi kodanikud ning poliitikategijad peaks rohkem huvi tundma ka noortele oluliste teemade vastu. On ju teada, et erakonnad pööravad tähelepanu pensionäridele, noortele peredele, ettevõtjatele jne, aga noortest räägitakse harva. Politoloog Tõnis Saarts on öelnud, et erakonnad ei näe isegi üliõpilasi sihtgrupina, rääkimata noortest laiemalt. Tõnis Saartsi arvamust sellel teemal saab vaadata: ENLi videoaknas. Positiivne oli projekti puhul see, et Tartus, kus projekt toimus oma algse stsenaariumi järgi kasutas varivalimisvõimalust 42 % noortest. See on väga arvestatav tulemus, eriti esmakordselt läbiviidud projekti kohta.

Kellel huvi, saab telereportaaže varivalimistest vaadata TV3 vahendusel näiteks TV3-s (kliki lingil) või ETV vahendusel Terevisioonis.

2011. aastal plaanime varivalimised viia üle-eestiliseks. Käesoleval aastal jätkame koolitus-programmidega, tähistame kindlasti 12.augustil rahvusvahelist noortepäeva (noortepaev.com) ning püüame jätkuvalt otsustajateni viia sõnumit, et aktiivsed noored peavad saama otsustajate jaoks dialoogi partneriks, mitte ainuüksi tarbijaks, kelle eest langetatakse otsuseid ja kelle arvamust ei küsita. 2009. aasta noortepäeva teema oli “Aktivist töötuks ei jää!” ja väljakutseks oli konkureerida Eesti-Brasiilia jalgpallimatšiga, mis toimus samal päeval. Õnneks tekkis konkurentsi asemel koostöö ja noortepäev kolis lausa Sportland Arenale A.Le Coq Arena kõrvale.

Jaanuari kuu MTÜde jaoks on ikka veidi hapukurgi hooaeg olnud – ootame vastuseid rahastajatelt. Enne, kui rahastus kindel ei ole, ei saa ka midagi lubada. Plaane on aga mitmeid ning kellel huvi, saab end meie tegemistega kursis hoida www.enl.ee.

Teie töö hõlmab ka noorsootööd üleüldiselt, kuidas hindad erinevate hoiakukujunduslike kampaaniate tulemuslikkust?
Tõepoolest, noorsootööst oleme läbi imbunud. Anname ju välja ka noorsootöö lehte Aken (näeb internetis: aken.enl.ee). Rääkides kampaaniatest, olen arvamusel, et kampaania üksinda tavaliselt ei mõju. Oluline on lisaks kampaaniatele teha ka sisulist tööd. Noorte jaoks on kõige tulemuslikum otsekontakt ja sõprade võrgustiku teel saadav info. Kontaktid määravad kõik! Noored on sotsiaalselt avatud, aga ühtlasi kasvanud üles infoühiskonnas, kus pidevalt üritatakse midagi müüa. Olen kindel, et manitsevad ja negatiivses mõttes padagoogilised kampaaniad on vähese tulemuslikkusega. Selleks, et üks või teine kampaania tõepoolest noore väärtusi või hoiakuid muudaks, on vaja rohkemat kui 2 kuud üle linna paigaldatud plakateid. Ettevõtjaid julgustan noorte liidritega (näiteks noorteorganisatsioonide juhid) rohkem sisulist koostööd tegema, sest seda hindavad noored rohkem kui “Yo-yo, dude, osta meie staffi, siis oled IN!” reklaami. Siinkohal on ettevõtjatel veel palju õppida.

Kas suunate noori ka erinevate ettevõtlusnormide poole, kuidas leida tee ettevõtluse juurde, osaleda konkursitel?
Meie eesmärk on suunata noori mitmekülgse arengu poole – olgu selleks siis avalik sektor, MTÜd, vabatahtlik töö, mitteformaalse hariduse poolt pakutav või ka ettevõtlus. Ajujahti oleme alati promonud, ka õpilasfirmasid jne. Edastame palju infot konkursite kohta, aga MTÜna on kohati meie arusaam edust võib-olla teistsugune. Meie kapital ei ole tingimata raha ning kasum ei kajastu pangaarvetel. Eesti on juba kõrvetada saanud “palju pappi kähku kätte” hoiakuga. Kõik ei pea olema firmajuhid (nagu see oli 90ndatel), küll aga peaks iga inimene nägema maailmas mitmeid eri tasandeid. On selge, et aktiivne kodanikkond, haritud rahvas ja hooliv ühiskond toob kasu nii tööandjale kui töövõtjale. Näeme ettevõtlust laiemalt – MTÜ asutamine, projektide korraldamine ja neist tegevustest tulev sotsiaalne kapital. Aga mitte ainult – Eestisse on minu arvates vaja hoolivat ettevõtlust ja juhtimist. Paljud ENLiga seotud inimesed on noored ettevõtjad, aga ühtlasi aktiivsed ka MTÜ-de maastikul. Need inimesed ei aja reeglina taga positsiooni ja feimi, vaid teevad seda, mis neid inimesena arendab ja täiustab.

Mis alast nõu teilt veel saaks?
Nõu saame anda peaagu kõiges noori puudutavas. Kui me ise konkreetselt seda ei jaga, teame suunata parimate ekspertide juurde. ENLi juurest saab nõu aga näiteks:
- MTÜ asutamise, rahastamise, juhtimise kohta;
- noortevaldkonna koolituste ja projektide kohta;
- olemasolevate noorteorganisatsioonide kohta (soovitan leida oma ja liituda!  www.enl.ee/liikmed
- poliitika kohta (kuidas oma huvide eest seista, kuidas kohalike omavalitsustega suhelda, kodanikuõigused jne);
- lisaks pakuvad kõik meie töötajad vajadusel nõu oma ekspertiisi raames (avalikud suhted, finants, noortepoliitika, juhtimine, projektid, välissuhted jne)

Lisan lõigukese meie missioonist:

Julge unistada!

ENL usub, et iga tee saab alguse unistusest. Meie unistame tugevatest ja teovõimelistest noorteühendustest. Näeme palju tegusaid noori, kes mõjutavad ja muudavad ühiskonda paremuse suunas. Teame, et noortevaldkonda puudutavaid otsuseid ei tehta noorte eest, vaid nende osalusel.

Soovime, et ükski noorte hea idee ei läheks raha-,huvi- ega oskuste puudusel kaduma. Tahame, et meie noorte hääl kõlaks kaugele üle Eesti piiri. Unistame, et unistamine ei saaks iialgi otsa!

Google on selles osas muutumas või juba muutunud sümboliks, nn tegusõnana kasutusel olevgoogle‘dama, inglise keeles let’s google on väljunud juba rakenduse enda piiridest ning on kasutusel juba kui iga otsing mida me teeme, olenemata, mis keskkonda me selleks kasutame.

Võrdkülgne kolmnurk
Võrdkülgset kolmnurka saame pidada üheks vanimaks teadaolevaks sümboliks, mille kasutusaja algust saame otsida vanimatest teadaolevatest koopamaalingutest ja kivi graveeringutest. Võrdkülgset kolmnurka peetakse üheks vanimaks sümboliks, sageli ka esimese viie sümboli hulka kuuluvaks, koos noole, sarvekujutise, risti ja ringiga.

Enamjaolt seostatakse võrdkülgset kolmnurka pühamusega, püha numbriga (3), uue sünniga. Filosoofiliselt tähendab see tõusu ning sümbioosi, kooskõla. Erinevate teadlaste poolt (Mao, Marx jt) on välja öeldud, et kolmnurk on Jumala sümbol, kristluse sümbolite hulgas on kolmnurk kasutusel kui püha kolmainsus (Isa, poeg ja püha vaim).

Kolmnurka on loetud ka jõu sümboliks, jõud, mis on suunatud ohule. Samas, tähendab ka ohutust, edukust ning tervist. Sümboli erinevad tähendused tulenevad selle kasutamises suunaga üles või alla. Üles suunatult on kolmnurk tuntud kui tule ja jõu sümbolina. Egiptuse hieroglüüfidest on teada, et kolmnurka on kasutatud erinevate kirjelduste juures, mis kõnelevad teravusest. Hilis-iidsetes kultuurides on kolmnurka kasutatud ka linna tähenduses (mu), sama loogikat on kasutatud ka kaht kolmnurka kõrvuti asetsedes, millest tänapäevaks on tekkinud asula liiklusmärgi kujutis linnakontuuriga, omalajal tähistas kõrvuti asetsevad kaks kolmnurka riigi või kuningriigi piiri.

Tänapäevasem kolmnurga kasutus viib meid liiklusmärkide maailma, kus see kajastab ohtu või nn varitsust, aga samuti ohutust. Näidistena võib välja tuua mitmeid, näiteks loomade tee ristub sõiduteega, ülekäigurada, kus kolmnurga sees on nn kõndiv mees. Need kaks märki on kahemõttelised, sõidukijuhile see tähistab ohtu, et teel ees on ülekäigurada ning teel võivad ees olla inimesed. Jalakäijatele annab see samas infot, et ees on lõik, kus on ohutu sõiduteed ületada. Kolmunurka kasutatakse ka autotööstuses, tähistades ohutulesid, samuti ohukolmnurk, mida kasuttatakse avarii või õnnetuse korral hoiatamaks varakult tekkinud takistuse ees teel. Meditsiinis on kasutatud kolmnurka tähistamaks valuvaigisteid, mis võtavad maha reaktsioonikiirust (vähendab ohte).

Otsaga üles suunduvat kolmnurka kasutatakse enam kui neljakümnes ideograafilises süsteemis ning seda kutsutakse maast-õhuni eriolukorra tähise all (ground-to-air emergency code) tähistades lennumasinatele ohutut maandumiskohta. Botaanikas tähistatakse otsaga üles suunatud kolmnurgaga igikestvaid taimi ning puid, füüsikas tähistatakse külmumispunkti või temperatuuri alanemist. Keemias seevastu leiab nimetatud kolmnurk kasutust ülessoojandamise tähenduses (alkeemias). Geograafias ning kaarditeaduses tähistatakse kolmnurgaga naturaalse gaasi leiukohti, samalajal kui seest täidetud kolmnurk tähistab õlimaardlat. Viimased kaks tähist annavad kaartidel märku ka kui võimalikud tuleallikas, oht, kus on tegemist süttimisohtlikke ainete ning maardlatega.

Swastika
Haakrist, ülemaailmselt tuntud kui Swastika on äärmiselt tugev ja võimukas sümbol. Natsid kasutasid seda tappes miljoneid inimesi, kuid sajandeid on haakristil olnud positiivne tähendus.

Vanim teadaolev sümbol. Haakrist on iidne sümbol, mille eeldatav vanus on rohkem kui 3000 aastat. Arheoloogilised faktid ja iidse Trooja rahatähed tähistavad haakristi olemasolu 1000 e Kr.

Viimase tuhatkonna aasta jooksul on sümbolit kasutatud mitmetes kultuurides üle maailma, kaasa arvatud Hiina, Jaapan, India ja Lõuna-Euroopa. Keskajal oli haakrist sümbolina vägagi tuntud, kuid seda kutsuti erinevates kultuurides erinevate nimedega (Hiina – Wan; Inglismaa – Fylfot; Saksamaa – Hankenkreuz; Greece – Tetraskelion ja Gammadion; India – Swastika).

Tegelik tähendus
Sõna Swastika tuleb sõnast Sanskrit svastika – kus „su“ tähendab head, „asti“ tähendab olema ja „ka“ järelliide. Isegi 20. sajandi alguses oli haakristil positiivne varjund. Näiteks, kasutati haakristi üldtuntud dekoratsioonides nagu sigaretipakid, postkaardid, mündid ja rahatähed ning ehitised. Esimese maailmasõja ajal võis haakristi kujundit näha isegi Ameerika 45. divisioni ning isegi Teise maailmasõja lõpuni Soome Õhutõrje vormiriietusel.

Muutused tähenduses
19. sajandil kasvasid riigid ümber Saksamaa, luues nn eelimpeeriumi. Siiski, Saksamaa polnud ühtne kuni aastani 1871. Haakristi võtsid kasutusele noored Saksa natsionalistid 19. sajandi esimesel poolel kuna sellel oli iidse aaria/india päritolu ning esindas pikka Germaani/aaria ajalugu. 19. sajandi lõpul polnud haakrist veel Saksamaal tuntud kui natsisümboolika, kujund oli ametlik embleem Saksamaa Gümnasistide liigas.

20. sajandi alguses hakkas haakrist kujunema peamiseks Saksa natsionalismi sümboliks ning oli juba leitav mitmetel avalikel ettevõtmistel, näiteks Wandervogel – Saksa noorteliikumine; Joerg Lanz von Liebenfels perioodikaväljaanne; mitmetel Freikorps väljaannetes ning Thule Ühiskonna embleemil.

Hitler ja natsid
1920. aastatel otsustas Adolf Hitler, et Natside partei vajab oma no logo ja lippu. Hitleri jaoks pidi uus loodav lipp tähistama „Meie võitluste sümbolit“ ning pidi olema väga efektiivne ka posterina (Mein Kampf, lk 495). Salzburgi konverentsil 7. augustil 1920 kinnitati loodud embleem ja lipp kui natside erakonna ametlik sümbol.

Natside pühas raamatus Mein Kampf kirjeldas Hitler uut lippu kui liikumisele orienteeritud punast, natsionalismile suunatud valge ja Swastika kui missioon võitlemaks aaria meeste vabaduse nimel ning samal viisil võit ideedele ning loovusele (In red we see the social idea of the movement, in the white the natianlistic idea, in the swastika the mission of the struggle for the victory of the Aryan man, and the same token, the victory of the idea of creative work), mis on alati olnud aluseks antisemitistlikkule liikumisele.

Mida tähendab Swastika nüüd
Selle osas, mida tähendab Swastika tänapäeval on tekkinud suur debatt. 3000 aastat on Swastikat peetud elu ja hea õnne sümboliks, kuid, natside tõttu on sümbol saanud ka surma ja vihkamise kujundi. Sellised konfiliktid on päevakorral tänapäevases ühiskonnas. Budistidele ja hindudele oli Swastika väga religioosne sümbol, mis oli ühiskondlikult kasutusel ning populaarne. Huvitava loo käis mõni aeg tagasi välja müütide uurija Chirag Badlani (Tuntumaid teoseid Nazi Swatika or Ancient Symbol), kes rääkis oma ekspeditsioonist hindude hõimude aladele tehes fotosid nende jumalatest ning templitest.
Olles seisnud järjekorras ootamas oma pildivõimalust kuulis ta enda taga seisvaid inimesi rääkimas pildist, millel oli kujutatud haakrist, millepeale oldi arvatud, et hindud olid natsimeelsed. Võime järeldada, et tänapäevasem, surmale ja vihkamisele suunatud teadvus on harjutanud või harjutamas kunagise aja rõõmu ja vedamist. Natside kihutus- ja levitustöö on olnud omadel aegadel nii tõhus, et tänapäeval on kaduma läinud Swastika tõeline ja õige tähendus.

Teadlased on tõstnud üles isegi küsimuse, kas oleks võimalik ühele sümbolile omistada kaksikomadused ning tähendused. Varemast ajast on Swastika suund olnud muudetav nagu seda on nähtud näiteks Hiina siiditrükistel. Sellest on tulnud ka ettepanekud kasutamaks sümbolil kaht omadust ning kirjeldust. Siiski, mõningates kultuurides minevikus on kasutatud sümbolit juba kasutatud kaht pidi, nimetates pööratud sümbolit sauvastikaks. Nendes kultuurides tähendas sümbol Swastikale vastupidiselt ebaõnne ja kurbust. Seesugune versioonitõlgendus on andnud ka teadlastele aluse nimetamaks natsisümboliks sauvastikat jättes originaal-haakristile tema õnne ja vedamise tähenduse.
Ring
Kolmas, kuid mitte vähem tähtis iidne sümbol mille täna teie ette toome on ring. Suletud objekt, mis juba aegade algusest on tähistanud suletust, igavikku kuid samas ka kuud ja päikest. Ringil on olnud ja on spirituaalne tähendus, olles seotud nii teispoolsuse kui hingelise seisundi väljendajaga.

Ring on püha tänini nii üksi, kui liidetud kujul, selle abil me väljendame sõprust, hoolivust, üksteisemõistmist ning lõputut truudust.

Seest tühja ringi peetakse sisuliselt elu aluseks, see väjendab päikest ja kuud. Samuti hakati ringidega väljendama esmastel joonistustel teatavaid inimese osi – silmad ja suu, mida peeti väga oluliseks.

Astroloogias tähendab ring inimhinge, sisemist mina. Ringi peetakse vastandiks ristile, mille tähendust omistatakse inimese maisele väljendusele – Kehale.

Lääne kultuurides tähendab ring lõputust ning lõpmatust, millel puudub, nagu nimigi ütleb, algus ja lõpp. Ring on suletud, ta väljendab tühjust. Ringi kasutatakse ka liikluses, tähistades piire, millega püütakse nn hinge piirata. Näitena võib siinkohal tuua kiirusepiirangu tähise, näiteks 50 km/h, pole kindel, et tänapäevase mõttemaailma juures sümbol just nii töötab, kuid selline iidne tähendus talle omistatud on.

Lääne kalendris ning kultuurides on ringile omistatud kokku üle viiekümne täenduse, tähistades täiskuud, selget taevast, kartograafiliselt tähistab ring linna, asulat, keskust või kommuuni, elektrivaldkonnas erinevaid mõõtmisvahendeid või elektrimootoreid, alkeemias kasutati ringi tähistamaks alumiiniumi, mehhaanikas tähistab keskust ja liikumist (pöörlemist), bioloogias ja geograafias tähistab emast sugupoolt, mis on vastandiks ruudule, elektroonikas tähistab voolu ja lülitit (Power Main Switch).

Seest täidetud ringile on antud sarnased, kuid osaliselt vastandlikud tähendused. Täidetud ring on samuti naise või emase sümbol, tähistades järglase ootel isendit ning inimese puhul ka lesestunud naist. Metereoloogias tähistatakse täidetud ringiga vihmast ning pilvist ilma. Lisaks tähistatakse täidetud ringiga erinevaid diske ja plaate, samuti teatud kontekstis maakera.

Ühendatud ringid
Olümpiarõngad – Olümpiamänge on peetud juba varajastest aegades, kindlasti juba varasemalt, kui on hetkel daatumid esmastest jälgedest aastast 776 eKr. Olümpia oli ääretult püha, esimesi sportvõistlusi peeti peajumal Zeusi auks Olympose mäel. Esimesteks aladeks olid lihtsamad jooksud, kus siis mehed omavahel võistlesid tugevaima mehe tiitli nimel. Hiljem lisati juurde ka mitmeid hobuste võiduajamisi. Vahepealne ajajärk ei soosinud mänge ning sellises formaadis võistlustest loobuti, kuni 1893, kui Baron Pierre de Couberin alustas uuesti mängude planeerimist ning aastal 1896 toimusidki esimesed taasavatud mängud, mida korraldati Ateenas.

Olümpiarõngad pärinevad juba Zeusiürituste aegadest, kuid praeguse tähenduse võttis kasutusele kaasaegsete olümpiamängudega Coubertin. Olümpiarõngad koosnevad viiest rõngast, millest igaüks tähistas maakera eri kontinenti (Aafrika, Aasia, Ameerika, Euroopa ning Okeaania), logole valitud värvid tähistasid 19. sajandi kõikide riikide lipuvärve. Olümpiarõngad asetatakse alati valgele taustale, mille tulemusena saadakse kuus värvi, mis ühendavad maailma riigid (sinine, must, punane, roheline, kollane ja valge).

Olümpiarõngaste paigutuse loogika tuleneb ülimast kokkukuuluvusest. Logos kasutakse iidseid üheneid, mida näete alloleval joonisel.

Viis rõngast valiti iidses Kreekas Veenuse pärast, kuna Veenus on viies planeet galaktikas. Ringide vahel olevad neli vahet tähistavad nelja aastat, mis jääb iga mängude vahele ning Veenuse planeet jõuab pöörlemisel nelja aastaga teha ühe tiiru, mis andis mängudele alati sama planeetide seisu.

Aasta, mis sundis meid vaatama üle senised käitumisnormid, õpetas ning sundis kohanduma muutlike majandusoludega, enamus, mis seni tundus õige ja tulutoov oli ühtäkki vale, enam ei piisanud headest toodetest ja teenustest, pidevalt uue otsing ning eristumine on jäänud meie kõrvade vahele 2009. aastast.

Innovatsiooniaasta
2009. aastal väldanud kampaania on tõstnud paljudes meis mõtlemisvõimet, tahet, teha asju teisiti ja paremini, tuua turule mitmeid uusi lahendusi. Innovatsiooniaasta kampaania kandis endas mitmeid olulisi märksõnu, kutsudes inimesi üles loovusele, innovatsioonile. Kampaania-aastat kokkuvõttes võime kindla ning rahuliku südamega öelda, et tegemist oli suurepäraselt korraldatud kontsemptsiooniga, mis tegas ühiskonnas need mõtlema panevad jooned, mida aasta alguses kampaanialt oodati.

Masu vs Innovatsiooniaasta. Kindlasti suurt vastasseisu omav sõnade ühend. Siinkohal on tunne, et aasta planeerimisel on korraldajad tabanud kümnesse. 2007. aasta lõpul, mil innovatsiooniaastat planeerima hakati, polnud karmistuvast majandusoludest suuri jälgi, oli vaid prognoos, oletus. Seda enam on tervitatav tehtud pingutused ning täistabamus. Jääb vaid mõelda, mis oleks saanud siis, kui poleks olnud riiklikku toetusmeetmestikku ning Innovatsiooniaasta lobby-tööd. Õnneks ei pea me sellele mõtlema ning meil on mitmeid ja mitmeid edulugusid ettevõtjatest, keda saame raskel ajal teistele eeskujuks tuua.

Toon siinkohal ka mõned nopped Innovatsiooniaasta lõpukonverentsilt:

„Mõtete liikuma panek on innovatsiooniaasta suurim saavutus…nüüd on vaja need ellu viia. Peame olema parimate hulgas maailmas, kus konkurents on tihe. Innovatsiooniaasta ei lõpe, see on alles suur algus…“ president Toomas Hendrik Ilves.

“Meil on juust, mis ennetab südamehaigusi, mida me võiks veel tahta”, majandusminister Juhan Parts.

“Innovatsioon on kultuuri asi, kultuur on ühiskonna asi, millest saab osa igaüks” kultuuriminister Laine Jänes.

Disain ja lisandväärtus
Disain, selle mõiste kõige üldisemas tähenduses on samuti 2009. aastal tõstnud tiibu. Disainist on saamas tugev tööriist toote- ja teenusearenduses. Aasta jooksul on disainialast propageerimistööd tehtud hulgaliselt ning tervitavaid sõnu saab öelda ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt uuesti algatatud Disainikava koostamine, mis peaks tugevalt selgust tooma loomemajanduse valdkonna selgitamisel erinevate osapoolte vahel. On selge, et teadmine ja teadlikkus algab juba kodust, koolist ning ühiskonnas, loodetavasti annab juba rakendatu ning tehtud pingutused peagi ka tulemuse, see kergendaks ka meie, disainerite, tööd.

Eristumine
Eristumine märksõnana on hetkel turul justkui müügivõti, mis sunnib nii tellijat kui disainerit pingutama pidevalt millegi uue nimel. Uus, mis on justkui endine ja oma, aga samuti teistsugune, uus ja eristuv.

Sotsiaalmeedia sõda
2009. aastat saab kindlasti pidada ka sotsiaalmeedia tõusu aastaks. Meeletult suurenenud võimalused nii uute rakenduste kui ka uute teenusepakkujate turuletulek on tekitanud justkui uued trendid eneseturustamisel.

Minu silmis on 2009. aasta olnud väga tänuväärne, see on õpetanud meile palju, me oleme paremad, me suudame mõelda ja teha asju teisiti.

Teeme ka 2010. aastal teistmoodi, oleme loovad ja eristuvad. Innovatsiooniaasta alguses hõigati välja ka hüüdlause “Kui meist igaüks teeks aastas ühe innovaatilise teo, teeks midagi uutmoodi, teisiti, oleks meil aasta lõpuks miljon uut ideed. Jätkame seda ka uuel aastal.

Nagi ”FENCE” jaoks mõeldud ”TODO” aksessuaaride abil muutub see protseduur lapse jaoks põnevaks mänguks ning oma riiete ja asjade korrashoidmine meeldivamaks. Ja pakub sinu lapsele hulganisti ideid oma asjade paigutamiseks ja organiseerimiseks Nagi ”FENCE” teenib ka korraliku riiulina kirjade, ajalehtede ja teiste pisiasjade jaoks.” Just sellise kirjelduse annab oma tööle nagi disainer Pavel Sidorenko, kelle loodud uudne nagilahend lausa kutsub seda endale tahtma, niivõrd unikaalne, teistmoodi, oma väikese kiiksuga. Hea on kohata kodumail tehtud mõnusaid asju.

Kogu see uudsus jõuab kliendini kolmes eri variatsioonis suurustega S, M ja XL ning kuues erinevas värvis – kirss, mahagon, wenge, pähkel, valge ning kask.

Laadige alla tootebrožüür ning külastage Adensen Furniture kodulehte www.adensen.eu

Nii on kõik võitjad juba finalistid, kes saavad kolmekuulise tasuta koolitustejada. Selle käigus valmib algsest ideest korralik äriplaan ning polegi enam tähtis, kes tiitli pälvib – tegudele suudavad suunduda kõik. Lihtsalt tiitliga koos tuleb ka stardiraha, teised saavad õpitut investorite moosimisel proovima hakata.
Mullu teise koha saanud tiimi Flow liige Ülari Kalamees meenutab, et oma äriideega käidi mitmel konkursil ning seda ühe ja ainsa eesmärgiga: saada vajalik stardiraha. Läks õnneks. „Meie suureks üllatuseks võeti meiega seejärel ühendust ja paluti lahkesti osaleda peagi algavatel koolitustel. Ütlen ausalt: tagantjärele tundub see veel suurema kordaminekuna kui konkursilt saadud võiduraha!”

Võiduideed pole riiulile jäänud
Ka tänavu finaali jõudnud tiimi ReUse Republic eestvedaja Mari Martin imestab intervjuu jooksul kolmel korral, kuidas selline asi üldse võimalik on – keegi teine justkui aitab tema asjadele kaasa ja annab pärast veel idee elluviimiseks raha ka! „Kõik koolitused on kaasa aidanud, et realiseerida idee nutikalt ja hästi. Lisajõudu on see võistlus kindlasti andnud, kindel soov seda teha oli juba enne. Ma poleks kunagi arvanud, et selline asi on võimalik – miks peaks keegi aitama kaasa minu asjadele?! Oleme proovinud seda võimalikult palju ära kasutada. Ja kui kellelgi on huvi minu ideede realiseerimisele kaasa aidata, annan endastki rohkem, et mitte teisi alt vedada,” räägib Martin. Lisaks hindab ta Ajujahi panust suure entusiasmi- ja motivatsioonisüstina ning peab oluliseks, et need, kes ettevõtlust planeerivad, teeksid seda võimalikult efektiivselt.

Tõsi, Flow omaaegne idee on hetkel riiulil paremaid aegu ootamas, sest esimese investori sundis majanduse taandareng taganema. „Kasu oli meile sellest nii palju, et esialgne inseneriprojekt sai kaante vahele ja andis meile kindla vastuse, et meie leiutis seisab püsti,” jääb Kalamees positiivseks. Flow äriideeks on laopinna efektiivsem kasutamine opereerimiskiirust kaotamata, rakendades riiulirivide vahelisi koridore. Uute investoritega pole läbirääkimised veel rahani viinud, kuid see ei tähenda, et plaanid on unustatud. „Hetkel katsume käima tõmmata üht lihtsamat mõtet, mis võimaldaks meil endal võiduidee prototüübi ehituseks vajaliku raha kokku saada,” paljastab Kalamees põhiplaani.

Just sellist suhtumist kiidab üks Ajujahi sponsoreist, Skype Eesti juht Sten Tamkivi: „Ettevõtlikus inimeses põleb üks veider tuli, mis vaktsineerib teda igasuguste väljajäämiste ja ei-ütlejate vastu. Kui ühest ettevõtmisest asja ei saa, õpib ta sellest ja võtab ette järgmised.”

Teisel mullusel võitjal CellTellsil läheb Flow’st pisut paremini. CellTellsi idee oli tuua mobiiltelefonidesse hääljuhitav kalender, et sissekandeid ei peaks tegema ebamugava telefoniklaviatuuriga. Tiimi liige Mikk-Alvar Olle tunnistab, et igapäevast leiba teenib ta endiselt alternatiivse turunduskommunikatsiooniga, kuid see ei tähenda, et CellTells vaeslapse osas oleks. „Kuna tegemist on väga aja- ja ressursimahuka arendustööga, oleme alles praeguseks valmis saanud funktsionaalse prototüübi. Hetkel valmistame ette CellTellsi testturule integreerimist, et süsteemi koormuse all katsetada. Samuti oleme ühise läbirääkimistelaua taha istunud suurtelekomiga SingTel, kelle innovatsiooniosakond on meie arendatava toote oma tooteportfelli integreerimise vastu tõsist huvi üles näidanud,” on Olle seisuga rahul.

„Tänu Ajujahi kaudu saadud kontaktidele ning avanenud võimalustele on praegune idee areng olnud kindel ja järjepidev. Julgen spekuleerida, et ilma Ajujahita oleks edenemine olnud tunduvalt ebastabiilsem ja aeglasem,” räägib Olle.

Otse laia maailma
Ajujahi žüriiliikmed on konkursiga sama rahul kui osalejad. „See on hästi tubli konkurss,” alustab žürii esimees Aavo Kokk. „Eriti tubli on see, et kõik hakkab pihta äriideede konkursist, aga siis õpetatakse päris suurt hulka edasipääsejaid, kuidas teha ideest äriplaan ja äri,” võtab Kokk kokku ettevõtmise olulisima võlu. „Kui hoolega kuulad ja soovitusi vastu võtad, õnnestub ideed kõvasti paremaks teha,” märgib ta. Nimelt on žüriiliikmeile tehtud üleskutse anda noortele tagasisidet ja asjakohast kriitikat, millele tähelepanu pöörata.

Koka hinnangul oli häid ideid palju ja žürii töö raske. Et ideid laekus konkursile algselt 259, aga edasi pääses 25, tuli ju sõelale valida vaid 10%. „Teist sama palju, mis oleks kohe või pärast väikest ümberhäälestamist ärina realiseeritavad, võinuks veel võtta,” arvab Aavo Kokk. Kokka üllatas meeldivalt tõik, et üle poole Ajujahile pakutud ideedest polnud IT-valdkonnast. Ta tõi välja ka paradoksi, et pöörasemad ideed leiavad rahastajaid raskemini, kuna keegi ei võta neid tõsiselt. Nii et samal ajal, kui tavaliste ideede autorid juba investorite toel oma tavalist toodet müüvad, maadlevad pöörased pead oma idee ise ellu viimisega. „Ja nemad teevad suurema asja, sest see on pöörane!” kinnitab Kokk. Muide, pilvedes hõljumisega seostavat oma äraütlemisi ka mainitud Flow projekti potentsiaalsed investorid – ideed lihtsalt ei võeta tõsiselt. „On ideid, mis on naiivsed, aga mida rohkem sa neile mõtled, seda rohkem hakkad vaatama, et … ära sa ütle!” räägib Kokk noorte ideede sügavusest.

Lisaks on žürii esimees üllatunud noorte julgusest rahvusvaheliselt mõelda. „Praegused suurte äride juhid ja omanikud mõtlevad umbes nii: esmalt lööme läbi Eestis, siis läheme Lätti, siis ehk Leetu ja siis vaatame, mis saab. Ajujahile tullakse sellise mõtteviisiga, et teeme Eestis pilootprojekti ära ja kui teada saame, kuidas süsteem töötab, põrutame Londonisse või mujale suurele turule. Eesti on nende jaoks hea väike katsetamise koht, aga nad aduvad, et suur äri on mujal. Kui piisavalt palju inimesi nii mõtleb, on ainult aja küsimus, millal kellelgi õnnestub,” kiidab Kokk noorte ambitsioone.

Just sellist juttu räägib tänavune finalist Mari Martin. „Kui asjal pole potentsiaali rahvusvahelisel turul, pole sel pikka elu – oluline on, et kui ettevõte luuakse, siis algusest peale rahvusvahelisel tasandil. Eesti majanduses on selgelt vaja rohkem rahvusvahelisust,” räägib Martin. Mõistagi on temalgi plaan oma idee Eestist välja välisturgudele viia. ReUse Republic’i idee puudutab moetööstuse valupunkte liigse raiskamise osas – noored planeerivad disainerikaupa tootmisjääkidest.

Et eksport päästab meie majanduse, on räägitud juba kriisi alguspäevist saati. Seega on selge, et rahvusvaheliselt mõtlevad noored ettevõtjad on õigel teel. Selleks ärgitab ka Ajujahi žürii, kes näiteks muidu võrdsete projektide puhul, millest üks rihib kodu- ja teine välisturule, eelistab ekspordile rajatud äriplaani.

Head mõtted teevad elu paremaks
Žüriiliikmed Margus Uudam ja Erkki Pung peavad Ajujahilt tulevaid äriideid huvitavateks. Siiski leiab Uudam, et liiga palju projekte on orienteeritud siseturule, kohati konkurentsitihedates valdkondades. „Ideed vajavad rohkem rahvusvahelist haaret ja kogemust nende investoreile atraktiivseks muutmisel,” nendib ta. Uudam, kes töötab investeerimisfirmas ASI, sõnab, et tema ettevõte eelistab investeeringuid, milles on rahvusvahelist ambitsiooni, tehnoloogilist keerukust ning tipptasemel meeskonda. „Mitmel projektil on head eeldused,” hindab ta konkursil pakutavat uurimise vääriliseks.

Firmade identiteedi ja reklaamdisainiga tegeleva OÜ Sviiter juht Erkki Pung leiab, et ideed olid mullusest lennukamad ja teemad seinast seina. „Oli pärle, kuid silma hakkas terviku või tõsise ajurünnaku puudus,” võttis ta algsed võistlusele pakutud äriideed kokku. „Vaba ressursi paigutamiseks leiaks kindlasti ideid, mille rakendamisel sooviks osaleda, huvitavaid asju oli,” kinnitab ka Pung atraktiivsete ideede leidmist.

Hiljuti pika sponsoriteriviga liitunud Skype aga hindab Ajujahi eesmärke sarnasteks oma ettevõtte tausta, olemuse ja väärtustega. „Skype ei aja ainult Skype’i asja, silmaklapid peas. Meile läheb väga korda, et väärt Eesti looming maailma jõuaks. Siinsete noorte ettevõtlike inimeste peades sünnib pidevalt ideid, millel on potentsiaali maailma muuta. Meil on soov ja võimalus kaasa aidata, et need ideed üles leitaks, vormi aetaks ja Eesti saaks poksida maailmaareenil meile „ettenähtust” raskemas kaalukategoorias,” räägib Tamkivi, kelle sõnul taoline konkurss innustab ja paneb tegutsema. „Muidu ehk niisama peas tiksuvad ideed mõeldakse läbi, leitakse juurde professionaalset nõu ja parimad saavad lõpuks ka rahalist toetust. Ajujaht tõstab heade ideede ülesleidmise ja elluviimise tõenäosust. Maailm on tänu sellele põnevam ja rikkam koht. Eestist rääkimata.”

LISALUGU:
Projektijuht peab Ajujahti õnnestunud ideeks

Kuidas Ajujaht sündis?
EAS kuulutas välja hanke noortele suunatud äriplaanikonkursi korraldamiseks ning firma BDA Consulting juhitud konsortsium (SEB, INSEAD, Connect Estonia, EBSA) pakkus välja oma nägemuse, mis sobis EAS-i soovidega. Tunnustatud ärikooli INSEAD soovitusel võtsime eeskuju rahvusvahelisest Singapuri äriplaanikonkursist Startup@Singapore, arvestasime oma meeskonna kogemusi ettevõtete rahastamisel (SEB), käivitamisel (Connect) ja konsulteerimisel (BDA) ning tõime kõik ideed Eesti noorte konteksti.

On see konkurss end õigustanud? Tänavu laekunud ideede rohkusest võib vist järeldada, et on?
Minu hinnangul on küll. Kuna me alles alustame seda loodetavasti pika traditsiooniga konkurssi, siis loomulikult kohandame oma tegevusi vastavalt sihtgrupilt saadud tagasisidele, aga sellest hoolimata on Ajujaht tänaseks oma sihtgrupi seas tuntud kaubamärk ja seda ainult kahe aastaga! Käisime Singapuri õppereisi käigus kohtumas ka Startup@Singapore’i meeskonnaga, kes on oma konkurssi üles ehitanud kümme aastat. Sel aastal esitati neile rekordilised 250 ideed – Ajujaht jõudis sama tulemuseni kahe aastaga.

Ajujaht jätkub kindlasti veel kolm aastat ning usun, et veel kauemgi. Arutame jooksvalt oma partneritega, kuidas konkurssi jätkusuutlikuks muuta. Selle aasta finalistid on rääkinud Ajujahi toetamisest pärast oma ettevõtete käivitamist, seega huviliste ring kasvab.

Kas need noored päästavadki Eesti majanduse?
Loomulikult. Selle majanduskriisi jaoks me vist päästjaid valmis ei saa, kuid kindlasti on Eesti majandus seda tugevam, mida rohkem lisaväärtust toodavad tema ettevõtjad ning mida rohkem on inimesed ettevõtluse osas positiivselt meelestatud. Ja see ongi Ajujahi kandev eesmärk oma sihtgrupi seas.

Kumba on siia võistlusele raskem leida, kas toetajaid-koolitajaid-mentoreid või nendeväärilisi ideid?
Sel aastal võttis toetajate leidmine veidi kauem aega kui eelmisel aastal, kuid see ei olnud siiski võimatu.
Ideede osas on sel aastal näha selget edasiminekut idee rakendamise osas – oleme ise selle üle väga õnnelikud. Kui eelmisel aastal oli palju niisuguseid ideid, mida ei mõeldudki ettevõtteks vormida, siis sel aastal on paljudel juba oma ettevõtted loodud ning käiakse reaalselt partnerite ja klientidega läbi rääkimas või lausa oma tooteid müümas.

Mis selle kõige juures kõige toredam on?
Meil on ühelt poolt väga tore ja aktiivne meeskond ning teiselt poolt sihtgrupp, kes eeldabki „kreisisid” lahendusi. Seega saame ka ise oma fantaasia käiku lasta ja arendada Ajujahist tõeliselt dünaamilist konkurssi, mille abil tõstame Eesti noorte teadlikkust ettevõtlusest. Ettevõtlus ei ole keeruline, vaid fun!

Äriplaanid Ajujaht 2009 konkursil

Carnot’ Energy Systems
Luua firma, mis tegeleb eksisteerivast tehnoloogiast oluliselt efektiivsemate ja keskkonnasõbralikumate Carnot’ ringprotsessil baseeruvate soojusseadmetega. Tehnoloogia leiaks tulevikus laialdast kasutamist näiteks külmutusseadmetes, soojuspumpades, päikeseelektrijaamade ja väikeste koduste elektri ning soojuse koostootmisjaamade soojusmootoritena.

Priienergia
Äriideeks ehk tooteks on magnetlevitatsioonil (hõljukina) töötav vertikaalne tuulegeneraator. Magnetväljal hõljumine võimaldab tuulikul käivituda madalama tuulekiiruse juures ja töötada vibratsioonivabalt, mistõttu see sobib ideaalselt kasutamiseks hoonete katusel, avaldamata viimasele destruktiivset mõju.

GrowFish
Luua, arendada ja turustada kalakasvatussüsteemi, mis integreerib monitoorimis- ja häiresüsteemi koos tarkvaraga üheks innovaatiliseks tooteks, kasutades juhtmevaba tehnoloogiat. Toode on suunataud eelkõige väikestele ja keskmise suurusega kalakasvandustele, kelle aastane toodang on suurem kui 50 tonni.

Estfly
Estfly on väliskalastajatele seikluslikke kalastusreise pakkuv noor ettevõte. Oma klientidele korraldame meeldejäävaid kalapüügiretki kaunis Eesti looduses ja parimate veekogude ääres.

eLP
Varustada mootorsõidukid seadmega, mis kontrolliksid GPS/GSM tehniliste võimaluste abil sõidukite kiirust, teel paiknemist ja muid liiklusnõudeid, kuid samas säiliks liiklejate privaatsus. Kuna esmane riskitegur liikluses on kiirus, siis ongi esimeseks eesmärgiks võetud parandada kiirusjärelevalvet.

RATECH
Välja töötada ja turule tuua programmeeritava loogika ja digitaalelektroonika õpetamiseks ning iseseisvaks õppimiseks vajalik toodete ja täisteenuste pakett. Firma loomise ja ülesehitamise faasis disainitakse spetsiaalne platvorm, mis lähtub Eesti haridusturu vajadustest ning põhimõttest, et programmeeritava loogika õpetamine ja omandamine peab olema sama intuitiivne ja lõbus nagu pusle kokkupanek.
Agressioon

Eestis on palju inimesi, kellel on ideid uute lauamängude loomiseks, kuid puuduvad vahendid ja võimalused nende ideedega laia maailma pääseda. Icetea Games soovib luua originaal-lauamänge tootva ettevõtte, mis võtaks need ideed, arendaks lõpuni ning viiks siis kõrgkvaliteetsetena maailmaturule. Selleks, et olla edukas, peab aga ettevõtte esimene toode olema väga hea ning usume, et loodav geograafial ja ajalool põhinev strateegiline kaardimäng „Agressioon”, mis jõuab lettidele loodetavasti novembris, seda just nimelt ongi.

Teooria
Teooria.ee on välja töötamas kõrgetasemelist liiklusteooria e-õppekeskkonda, mida on võimalik integreerida autokoolide liikluskoolituse õppeprotsessi. Kasutame värskeid lahendusi, mis muudavad õppekeskkonna visuaalseks, põnevaks ja kasutajasõbralikuks. Tahame muuta õppimise paindlikumaks ja meeldejätmise lihtsaks.

Hyvasti
Luua veebilehekülg, mis käsitleb surma teemat. Veebilehekülg võimaldab luua lahkunud inimestele mälestuslehekülgi ja avaldada lähedastel ning tuttavatel kaastundeavaldusi, süüdata online-küünlaid või saata kaastundeavaldusena lillekimp. Eesmärk on, et surmajuhtumi korral on veebilehekülg www.hyvasti.ee esimene koht, kust inimene hakkab otsima infot, kuidas edasi käituda ja kellega ühendust võtta.
Tootmiskoondis

Loome seeria kaasaegse disaini ja edasiarendatud funktsiooniga suitsuandureid. Missiooniks on rõhutada inimestele kujunduse atraktiivsemaks muutmise kaudu suitsuanduri vajalikkust ning suurendada ohutuselektroonika tarbimist, parandada suitsuanduri funktsiooni ja käsitleda seda kui uudset sisekujunduselementi ning muuta toode sel moel ühiskonnasõbralikumaks.

Tehnotiim
E-tšekk on lahendus, mis asendab praegused poes väljastatavad paberkviitungid automaatse ja mugava elektroonilise rakendusega. See tähendab, et enam kunagi pole ükski oluline garantiidokument kadunud ning tänu palju paremale ülevaatele oma kuludest on ostjatel ka rohkem vaba raha.

Dynamo Design
Inseneriteenust pakkuv ettevõte, mis tegeleb ideede genereerimise, toodete projekteerimise, probleemilahenduse, tootearenduse, tootmistehnika, disaini, turu-uuringute ja konsultatsioonidega. Enda väljatöötatavad tooted on alati millegi poolest uudsed, innovaatilised ning ajendatud puudustest meie ümber. Kujukaks näiteks on meie Ajujaht 2009 finaali jõudnud ideed. Framefix on uudne jalgrattalukusüsteem, mis integreeritakse raami sisse. Uus lukk tõstab turvalisust ja kasutusmugavust. VBN2009Deux on automaatne võrkpallivõrgu pakkimise süsteem, mis võimaldab paigutada võrgu tugipostide sisse. See muudab võrkpallivõrgu paigaldamise mugavaks igas eas ja pikkuses mängijatele.

RingLab
RingLabi idee on luua videovalvesüsteemidele mõeldud lisaseade, mis tegeleb vaateväljas olevatest inimestest automaatselt kõrgkvaliteetsete portreefotode pildistamisega. Idee arendamisel luuakse spetsiaaltarkvara ning kasutatakse olemasolevaid riistvaralisi lahendusi. Süsteem on mõeldud ettevõtetele, kes hindavad kvaliteeti, omavad suurt valvatavat ala ja soovivad vähendada inimtöö hulka.

Digikäru
Digitaalne ostukäru (DOK) hõlmab endas kaupade reaalajas liikumise jälgimist, turunduse ja ostuprotsessi suunatud juhtimist läbi ostukäru LCD-ekraani ning ID-kaardi rakendamist kliendi- ja maksekaardina. DOK kontseptsioon on suunatud iseteenindusele, kaovad ära kassajärjekorrad ja traditsioonilised kassad. Kliendi võit on säästetud aeg, lisandunud mugavus ning teadlikkuse kasv, müüja jaoks tulude kasv tulemusliku müügi kaudu ning kulude kokkuhoid eelkõige logistika ja personali valdkonnas.

PaperDolls
Eirame väljakujunenud arusaamu moedisainist – meie teeme seda analoogselt pabernukkude rõivaste kujundamisele värvimise, kleepimise, voltimise ja trükkimise teel, kuid nüüdisaegset tehnoloogiat kasutades: skaneerimist, pilditöötlust ja digitrükki. Virtuaalsed disainrõivad kleebitakse digitaalselt nukkudele ning valmivaid kujutisi kasutatakse omakorda riideaksessuaaride, võtmehoidjate, suveniiride, märkmike ja kottide kujundamisel. See lubab keerukaid ja eksklusiivseid rõivakollektsioone teostada kiirelt, säästlikult ja lihtsalt.

Menüüvõlur
Pakkuda Interneti-põhiseid teenuseid, mille eesmärk on propageerida tervislikke eluviise. Kõigi teenuste ühisnimetaja on tervisliku toitumise planeerimine, mis on tehtud kliendile võimalikult kergeks. Interneti-põhine lahendus tagab kliendile anonüümsuse, kiiruse (kõik kätte kodust väljumata) ja mugavuse.

nrg-mst grupp
Tuua turule uut tüüpi õllekastid, mis on valmistatud nii, et neid saab panna üksteise sisse (kastid on ühesuurused, lähevad üksteise sisse lillepoti-põhimõttel). Sellise lahenduse tulemusena saavad õlletootjad alandada oma transpordikulusid. Meie lahendus võimaldab säästa 65% ruumist kaste tühjalt transportides. Kolme auto asemel saab sama hulga kaste vedada üks auto.

Aega on
Hea kingitus on personaliseeritud käsitöö, kuid sageli puudub kiires elutempos ajaline või rahaline võimalus isiklikult kunstnikuga kohtuda ja tellimuse detailide üle läbirääkimisi pidada. Meie veebiteenuse pakub klientidele eesti kunstnike eritellimusel loodavaid stiliseeritud portreejoonistusi.

Meeskonna VS äriidee „Eelarvesti”
Eelarvesti on veebipõhine rakendus üksikisiku või perekonna rahavoogude haldamiseks. Eelarvesti püüab murda rutiini ning olla kiire ja nutikas abimees, mis kombineerib eneses paberi ja pliiatsi kasutusmugavuse ning tabelarvutusprogrammi rikkalikud võimalused. Rakendus on kõigile tasuta kättesaadav. Rakenduse väärtustamine toimub partnerite kaasamisel, kes aitavad kasutajail analüüsida eilseid, täita tänaseid ja planeerida homseid tarbimisotsuseid.

Zoa
Mikroskoobi all uuritavate preparaatide valmistamine, seda eelkõige haridusasutustele (keskkoolid ja ülikoolid). Idee sündis spontaanselt ühes zooloogiapraktikumis (hetkel kasutada olevad preparaadid ei ole enam kasutuskõlblikud). Need slaidid on õrnad asjad – tegu on ju mingi elusolendi eksponeerimisega mikrotasandil ristkülikukujulisel klaasplaadil, mille peal veel imeõhuke katteklaas.

Eurus PowerBoats
Tooteks on eritellimusel käsitööna valmistatud puitkaatrid, mis on oma konstruktsioonilt võrreldavad tänapäevaste süsinikust ning klaas-plastikust ehitatud võidusõidukaatritega. Nende näol on tegemist unikaalsete toodetega, mille sarnaseid teadaolevalt mujal ei tehta.

Kodalased
Täna on autode pakiraame väga raske ja ebamugav kasutada, sest kauba laadimine toimub inimese silmadest kõrgemale. Meie meeskond on välja töötanud pakiraamikonstruktsiooni, mis võimaldab pakiraami laadimise ajaks auto küljele, inimese rinna kõrgusele langetada ja seejärel koorma auto katusele tagasi lükata.

ReUse Republic
Keskkonnasõbralik koostöö heade moebrändide ning kohalike noorte disainerite vahel. Suured rõivatootjad ühendavad oma jõud, et pakkuda koos noortele disaineritele oma kanga- ning tootejääke (eelmistest hooaegadest) ja praaktooteid, mis on rõivatööstuse väga loomulik osa. Selle asemel, et neid hävitada, loovad disainerid neid ümber, kujundades täiesti uued disainrõivad. Tooted on unikaalsed ja originaalsed, sest iga toodet disainitakse eraldi, muutes need ainulaadseteks üksikeksemplarideks. Eesmärgiks on pakkuda inimesele unikaalset disainrõivast parima hinnaga ning viia keskkonnasõbralik uuskasutus lähemale ka laiemale publikule.

Lisatud pilt: Allikas ajujaht.ee, pildil Kalev Kaarna

Tänane persoon, naine, kes teeb ja jõuab seda kõike –  Tiia Rohelsaar.

Räägi IG-st, lühidalt kuidas see sündis ning kuidas sai sinu nn esimene firma tuule tiibadesse, kuidas mõjutas sindNETS konkurss, kuidas hindad end juhina, oled range, kaalutlev, või ühtekuuluv, milles seisneb IG fenomen?

IG sündis soovist end proovile panna ning soovist teha asju professionaalselt ning võimalikult väikse bürokraatiaga. Suurfirmas nagu Eesti Ehitus oli liialt palju bürokraatiat ning liialt väike võimalus teha kogu töö professionaalselt. Ikka oli tiimis keegi, kes ei olnud motiveeritud, tegelikult oli enamik. Tundsin tihti end ainsa hulluna, kes tahtis kõike suurepäraselt teha). NETS andis kontakte ja kindlustunnet, et ma olen siiski õigel teel.
Juhina – väga heasüdamlik ja tore semu, kuni hetkeni, mil näen, et asjasse ei süveneta täie hoolega ning ei olda professionaalsel tasemel. Kui miski ei lähe nii nagu peab, siis olen jällegi tapvalt karm. Ütleme nii, et ma alltöövõtjate/teostajate hulgas ma eriti populaarne pole (naeratades toim.), kuna tahan kõike kuni viimse detailini perfektsuseni, vahesl eeldan võimatut.

Disain, mida mina teen, ei ole just kõige standardsemate killast.
Väga tihti saan ehitajatelt tagasisidet väidetega, et esitatud kavandi täitmine on võimatu. Üldjuhul suudan kokkuvõtlikult ehitajale selgeks teha, et minu idee teostus on võimalik, olgu see siis talle nii puust ja punaseks tehtud kui veel olla saaks … aga juhina olen suhteliselt kaalutlev ja perfektsionist.

IG fenomen – Teen kõike hinge ja hoolega. Iga viimne detail peab olema perfektne. Ühesõnaga professionaalsus…. + väga hea klienditeenindus. Ma olen objketidel viibinud ka öösiti, kui väga vaja… Viga, mida väga paljud ettevõtjad teevad on see, et nad hoolivad pigem rahast, kui lõpptulemist. Minul käib vastupidi, hoolin tulemist. Kui on (väga) hea tulem, ega siis ka raha koju tulemata jää.

IG kõrvalt oled käima lükanud EDA ehk Eesti Disaini Agentuuri, mille eesmärgiks on Eesti disaini tutvustamine väljaspool kodumaad. Kas meie kultuuri ja disaini tutvustatakse sinu arvates väljaspool eestit vähe või piisavalt, EDAt luues arvasid eeldatavalt, et vähe? Kuidas Eesti disaini vastu võetakse, kuidas on olnud tagasiside, mis on magnet, kui vältida sõna nokia. Millised valdkonnad on EDAs esndatud ning kuidas käib igapäevatöö Eesti disaini tutvustamisel?

EDA sündis suhteliselt ootamatult, ajsde kokkulangevuse tõttu. Nüüd ta siis on! Eesti disaini tutvustatakse, aga valel viisil ja valele sihtrühmale. Eesti disain meeldib üldjuhul välismaalastele, aga väga palju jääb puudu tehnilisest kogemusest ja oskusest. Meie disainerid on pigem kunstnikud.
Seetõttu ühendasin oma jõud inseneridega. Hetkel käivad läbirääkimised Eesti Inseneride Liiduga. Mis täpsemalt on seal oodata jätaks hetkel veel avalikustamata, kuni asjad konkreetsemaks pole muutunud. Pean ausalt tunnistama, ega väga suurt tutvustustööd hetkel väljapoole ei toimugi. Pigem käib väljatöötamine maailmale huvipakkuva (ja tehniliselt tasemel) tooteid, sest lihtsalt ilusaid asju on maailmas liialt palju. Samuti on käsil turgude täpsem analüüs ehk kuhu oleks mõistlik panustada. Niisama tormijooksuga ei tahaks peale minna, see ei viiks kuhugi. EDA on suunatud tootedisainile ja graafilisele disainile mastaabis, mis oleks vaja tootele, oleme seega kodulehed jms meie valikust jätnud kõrvale). Tegelikult oleme päris palju teinud.

Sinu viimane projekt pöörab sinu senised suunad peapeale, oled astumas või astunud küberrünnakute maailma ning plaanid peagi korraldada vastavasisulist konverentsi. Kas see suunamuutus või harg on ainult arenemise ja loome väljalt või oled leidmas end uuelt väljalt, millel tunned end koduselt?

Küberturvalisusse suhtun tõsiselt. Tegelikult nad on väga sarnased teemad (kõik 3), sest nad kõik vajavad väga loovat lähenemist… ja mina olen neis ettevõtetes omanik-visjonäär-tegevjuht. Seega minul otseselt ei pea olema teadmisi arvutitest ega disainist. Minu töö on panna kogu süsteem tööle, et disainerid saaksid ja IT inimesed saaksid oma tööd teha, olen ettevõtja.

Kui intervjuu tekitas mitmeid küsimusi, on teil koostöösoove vms, siis võtke ühendust järgnevalt toodud kontaktidel:
Tiia Rohelsaar
Tel: +372 60 80 907
E-Kiri: tiia.rohelsaar@ig.ee

Sarnaseid probleemipüstitusi on kogenud kindlasti mitmed ettevõtjad ning ka eraisikud. Hetkel, majanduses toimuv muutuste periood paneb meile kõigile uued nõudmised, millega peame hakkama saama, seda kasvõi vastumeelselt.

2009. aasta on Eestis nimetatud innovatsiooniaastaks, mis olemuslikult kutsub üles ühiskonda uuenduslikult, läbimõtlevalt, kaalutletult käituma. Innovatsioon on meis kõigis, tihtilugu on see lihtsalt avastamata, kuna varasem majanduse kõrgaeg ei pannud meid selles suunas oma mõtteid koondama. Nüüd on olukord teine ning iga uus nipp, suund või vaade võivad päästa töökohti ning isegi elusid.

Innovatsiooniaasta projekti raames kutsutakse üles inimesi teisiti käitumisele, kui iga inimene teeb aasta jooksul kasvõi ühe uuendusmeelse teo, oleme aasta lõpuks kogunud neid üle miljoni. See on edasiviiv jõud, mis annab optimeerimisel maksimaalse väljundi, innovatsioon on teadlik ning süstematiseeritud käitumine muutuvas ühiskonnas. Innovatsioon on väärtuste andmine ja tekitamine ja rakendamine. Innovatsioon ei meelita riskima vaid rõhub kaalutletud otsuste vastuvõtmisele lähtuvalt muutuvale keskkonnale.

Enese jaoks väärtuste selgitamine on toote- ja teenusearenduses üks olulisemaid faktoreid, mida paljudel juhtudel kiputakse unustama. Me võime leiutada jalgrattaid, kuid võidab see, kelle väärtused jõuavad kõige kiiremini ja selgemalt tarbijateni.

Muutuv keskkond nõuab ka tõhustatud suhtlusvõrgustike ning nendes osalemist. Pidevalt muutuv info peab jõudma võimalikult laiale sihtgrupile. Innovatsiooniaasta raames on loodud samal eesmärgil suhtlus- ning infokeskkond In.ee, juba paaril aastal toob ettevõtlikele inimestele info ajakiri Hei, loomemajanduse vallas ajakiri Inseneeria, ettevõtluse alal üldiselt annavad ülevaate Aktiva.ee ja Juhtimine.ee, loomisel on ka portaalid loomemajanduse ning ettevõtlusteadlikkuse osas, head nõu ning mitmeid toetusvõimalusi leiab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ning noored leiavad oma ideedele rakendust ideekonkursist Ajujaht. Võimalusi, nagu näha, leiab mitmeid, oluline on suhelda, mõelda ning leida uusi, miks mitte ka maailma parandavaid lahendusi, mis hoiaksid meid tugevate ning jätkusuutlikena.

Ilmunud 31. märts 2009 Media Planet Postimehe vahelehel
Ilmunud 31.  märts 2009 Innovatsiooniaasta portaalis in.ee
Ilmunud 31. märts 2009 Ajujaht ideekonkursi blogilehel

Toon järgnevalt teieni ühe mõtlema paneva video Singapuri esindajalt, kus on selgelt näha India ja Hiina ülemvõimu kasvu maailmas. Video Singapuri nn hirmus Aasia suurriikide järjest mõjuvõimsamasse staatusesse jõudmisel. Olukorras, kus väikeriik Singapur võib kaotada oma eelised turul ning omapära.

Rise of the Rest

Nimelt turundab Martin rahvusvahelisel turul SMS-teenuste isetegemisplatvormi Fortumo (fortumo.com).

Kõigepealt, räägi, et mis asi see Fortumo üldse on?
Ühe lausega öeldes on Fortumo rahvusvaheline SMS-teenuste isetegemise platvorm.

Fortumoga oleme endale eesmärgiks seadnud, et ükskõik kes, alustades veebiarendajast kuni tavalise nooreni, võiks olla võimeline looma SMS-teenust. Põhiline ongi, et SMS-teenuste loomine peaks olema sama lihtne, kui näiteks blogi tegemine.

Kust üldse tekkis mõte teha SMS-teenuste loomise platvorm Fortumo?
Tegelikult pole see idee teab mis uus ega revolutsiooniline. Sama ideoloogiaga teenus käivitati Mobi poolt Igaühe M-Äri nime all juba 2002. aastal. Tol hetkel oli soov teha midagi totaalselt teistsugust, mida ta siis ka oli.

Eesmärk oligi pakkuda Mobi väiksematele klientidele automaatset alternatiivi. Nii nagu ikka süües kasvab isu ja paljud tol hetkel väiksed ettevõtted vaatavad uute turgude poole ja siin saab juba Fortumo neid aidata.

Fortumo loomine jällegi oli natukene hädavajalik. Oli selgelt näha, et suurte mahtude juures sarnane ärimudel töötab ja rahvusvahelisel turul teenusel eriti konkurente polnud. Igaühe M-Äri oli aga liiga lokaalne bränd mistõttu otsustati luua hoopiski uus süsteem, mis oleks paindlikum ja arenemisvõimelisem, millest arenes välja uus rahvusvaheline bränd Fortumo = Fortune + Mobile.

Kui praegu opereerite 7-s riigis siis millised on üldse Fortumo tulevikuplaanid?
Tulevikuplaanid on võrdlamisi suured. Kui praegu on Fortumo pigem Põhjamaade bränd, mille sihtturgude suurus on ca 25 miljonit inimest, siis on soov Fortumost kasvatada rahvusvaheline bränd. Sel aastal soovime Fortumo käivitada nii arenevates kui ka juba suurtes ja arenenud turgusdes. Teatud riikide puhul on juba ühendusedki loodud, kuid lõplik käivitus võtab veel aega.

Nii nagu Web 2.0-le omane, võib ka Fortumot pidada pika saba äriks. Oluline on muuta teenus kättesaadavaks laiale auditooriumile, mis on õnneks tänu interneti laiale levikule oluliselt lihtsam kui mõni aeg tagasi. Idee on selles, et kui laias laastus 5-10% Fortumo kasutajatest on nö suurekäibelised kliendid ja ülejäänute tulu jääb tagasihoidlikuks. Siis piisavalt “pika saba” korral võime rääkida kokkuvõtvalt juba vägagi arvestatavatest tuludest. See kõik aga eeldab ka suurt auditooriumit.

Sa räägid suurest auditooriumist, aga kellel konkreetselt võiks olla tarvis SMS-teenuseid?
Ise leiame, et kõik – alates õpilastest ja kodus töötajatest kuni veebiettevõtjateni – saaks oma tegemisi elavdada SMS-teenustega. Klientuuri põhjal saab väita, et valdav enamus on veebipõhised ettevõtted ja ka veebis tegutsevad eraisikud.
Üheks suureks Fortumo kliendigrupiks on online mängude haldajad, kes pakuvad oma kientidele SMS-teenuste kaudu erinevaid lisahüvesid. Seda just põhjusel, et sms teeb kogu protsessi inimese jaoks nii lihtsaks ja impulsiivseks ning seda kasutatakse märksa enam kui pangamakset.
Ma ei oma küll täpseid andmeid, aga kuskilt on läbi kumanud et a la üle 80% rate.ee tuludest tuleb SMS-teenuste kaudu. See oli muidugi enne EMT-ga liitumist. See näitab. et bänner ei ole tänapäeval ainuke tulude genereerija veebis. Oluline on välja mõelda see väikse lisahüve, mille eest inimesed on nõus maksma. Eesti kogemuse põhja võib kindlalt väita, et SMS-makse muudab lisahüvede eest tasumise inimesele nii lihtsaks ja impulsiivseks, et tulemused on peaaegu alati ületanud prognoose.
Tegelikkuses on kliendigruppe väga palju, kasutusalasid on palju ja lahenduste nutikus seisneb ainult inimese enda kujutlusvõime taga.

Mis saab SMS-teenustest tulevikus?
Kui kunagi räägiti, et tuleb MMS ja sööb SMS-i välja. Praegu võib kindlalt öelda, et cd ja kasseti võrdlus ei pidanud antud juhul paika. Eks kunagi kaugemas tulevikus tuleb midagi paremat ja mugavamat, aga lähitulevikus pole küll SMS-le alternatiivi. Mina julgeks sama öelda ka SMS-teenuste kohta.
Arvan, et lähitulevikus on SMS-teenuste juures märksõnadeks avatus, paindlikkus ja kolmanda osapoole sekkumine. Oluliselt hägustub pakkuja ja kasutaja mõisted, sest nende vahele ei ole enam võimalik nii selget joont tõmmata. Süsteemiga mitteseotud inimesed saavad sekkuda ka ise arendusse ja loomeprotsessi. Põhimõtteliselt samad trendid, mis esinevad ka Web 2.0-l.
SMS-teenused muutuvad lokaalsetest rahvusvahelisteks ning lähitulevikus on olemas juba konkreetsed rahvusvahelised SMS-makse ja – lahenduste pakkujad. Viimasele võiks veel lisada juurda nö third party ja tulemuseks on rahvusvaheline, dünaamiline ja orgaaniline mikromaailm.